14. juuli 2016. a
View this email in your browser
RAKENDUSÜKSUSE INFOKIRI
LÄHETUSKULUD
 
Töölähetusega seotud kulude ja välislähetuse päevarahade maksmist reguleerib VV 25.06.2009 määrus nr 110. Määruse § 2 lg 3 sätestab, et töölähetuse kulude hüvitamiseks ja päevaraha maksmiseks teeb tööandja kirjalikult väljendatud otsustuse. Lähetuskulude väljamaksmise aluseks olevas dokumendis näidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja välislähetuse päevaraha määrad.

Kuna välislähetuse päevarahale on kehtestatud maksuvaba piirmäär, siis peab see olema otsustuses fikseeritud (töötaja peab olema teadlik, millises ulatuses temale päevaraha makstakse). Otsustuses ei ole kohustuslik kehtestada kuludokumentide alusel hüvitatavatele kuludele määrasid. Samas, kuna tegemist on tööandja kuludega, siis tööandja võib kehtestada näiteks sõidu- ja majutuskulu määrad töötaja jaoks. Nt Et töötaja ei kasutaks lendamiseks äriklassi või majutuseks hotelli sviiti vmt.

Tulumaksuseaduse § 12 lg 3 lubab hüvitada isiku dokumentaalselt tõendatud kulud, va hüvitised, mille maksustamisele on kehtestatud eraldi tingimused ja piirmäärad, sh isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis. Kulud on abikõlblikud ainult kehtestatud piirmäärade ulatuses.
 
Lugege lisaks KORDUMA KIPPUVAD ABIKÕLBLIKKUSE TEEMAD p. 4.4. Lähetustega seotud kulud.

LÄHETUSE JA PUHKUSE ÜHILDAMINE

Sagedased on situatsioonid, kus välisriigi lähetus ühildatakse samas välisriigis toimuva puhkusega. Maksuhaldur on seisukohal, et sellisel juhul ei ole tagasituleku pilet enam lähetusest saabumise, vaid puhkuselt tuleku pilet. Töötaja on loobunud määratud kuupäeval lähetusest saabumisest, mille tööandja pidi talle kinni maksma. Antud juhul on tagasisõidupilet täies ulatuses maksustatav erisoodustusena, kui tööandja selle kinni maksab ning nii sõidupileti maksumus kui erisoodustuse kulu on mitteabikõlblikud.
 

Lugege lisaks "Selgitused erisoodustuste deklaratsiooni TSD lisa 4 täitmise kohta" ja
KORDUMA KIPPUVAD ABIKÕLBLIKKUSE TEEMAD p. 4.4.8. Lähetuse ja puhkuse ühildamine.

PERSONALIKULUSID TÕENDAVAD DOKUMENDID
 
Palga, puhkusetasu ja muude seadusest tulenevate hüvitiste maksmisel esitab toetuse saaja projektiga seotud töötaja kohta:
  • palgaarvestuse (palgalehe, palgalipiku vms), mis kajastab vastavas kalendrikuus kõiki  asutuses makstud tasusid ja neilt arvutatud makse ja makseid;
  • palgaarvestuses toodud personalikulude maksmist tõendavad dokumendid, sh maksude ja maksete tasumist tõendavad dokumendid (va riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus ja selle asutus ning muu avalik-õiguslik juriidiline isik);
  • töölepingu, ametijuhendi, võlaõigusliku lepingu ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, lisatasu maksmise esildise, tööajatabeli vm tasu põhjendatust tõendavad dokumendid.
Tööjõumaksude ja –maksete tasumise tõendamisel võib tõendusdokumendina kasutada toetuse saaja e-maksuameti vastava kuupäeva saldopäringu väljavõtet, millel kuvatakse võlgnevused erinevate maksude ja maksete kohta maksustamisperioodide lõikes. Nimetatud juhul tuleb toetuse saajal esitada RÜ-le saldopäring "tekkepõhise maksuperioodi järgi", valides kuupäevaks viimase kuupäeva, millal peavad tööjõumaksud ja -maksed olema tasutud. Nt Kui maksetaotluse periood on 01.01.2016 kuni 31.05.2016 ja palgad ja muud tasud makstakse välja juunis 2016 ning nendelt maksud ja maksed juulis 2016, siis tuleb saldopäring esitada mitte varasema kui 10.07.2016 kuupäeva seisuga.

Lugege lisaks KORDUMA KIPPUVAD ABIKÕLBLIKKUSE TEEMAD p. 4.3.10. Personalikulusid tõendavad dokumendid. 

PUHKUSETASU ABIKÕLBLIKKUS 

Kuna on puhkuste aeg, siis tuletame meelde, et puhkusetasu kajastamiseks maksetaotluses, peab toetuse saaja otsustama, kas puhkusetasu kajastatakse:
  • üks kord kalendriaastas puhkuseinventuuri alusel 
    või
  • jooksvalt puhkuseinventuuri alusel.  
Meeldetuletuseks lugege KORDUMA KIPPUVAD ABIKÕLBLIKKUSE TEEMAD p. 4.3.4. Põhipuhkuse tasu.

PROJEKTI EELARVE HORISONTAALSE KULUREA KASUTAMINE

Toetuse andmise tingimustes/projekti eelarves on kulud jaotatud:
  • väljundite lõikes (otsesed sisutegevuste kulud, muud sisutegevuse kulud, otsesed personalikulud);
  • kulud, mis panustavad projekti mitmesse väljundisse ehk horisontaalsed kulud (projektijuhi otsene personalikulu ja kaudne kulu).
Projektijuhte saab projektis olla ainult üks - see on isik, kes vastutab projekti kui terviku tulemuste eest. Tema kulu on otsene personalikulu ja see kajastatakse eelarves horisontaalse reana.
 
Lugege lisaks KORDUMA KIPPUVAD ABIKÕLBLIKKUSE TEEMAD p. 10.1.2. Projekti (sh TATi) eelarve horisontaalse kulurea kasutamine.

AVATUD TAOTLUSVOORUD
  • Tegevuse "Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel" esimesse vooru laekunud investeerimisettepanekute hindamine on lõppenud. Hindamiskomisjon on teinud rakendusüksusele ettepaneku rahastada 25-st esitatud investeerimisettepanekust 12. Lõpliku otsuse projektide rahastamiseks teeb Vabariigi Valitsus, kes kinnitab investeeringute kava. Eeldatavalt kinnitatakse investeeringute kava III kvartalis, seejärel avaneb taotlejatel, kelle projekt on kantud investeeringute kavasse, võimalus esitada rakendusüksusele eSFOS keskkonna kaudu lõplik taotlus.
     
  • Tegevuse "Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades" avatud taotlusvooru raames on seni rakendusüksusele esitatud 16 taotlust, millest kolm on rahastatud, kaheksa taotlust on meetme juhtkomisjoni ettepanekul jäetud rahastamata ning viis taotlust on menetluses. I taotlusvoorus jagatava toetuse kogumaht on 9 miljonit eurot ning taotlusvoor suletakse 31.12.2016 või kui kogu toetus on välja jagatud. Rahastatud projektidele on seni toetust eraldatud kokku 794 556 eurot. Kuna huvi toetuse taotlemise vastu on suhteliselt väike ning esitatud taotluste kvaliteet jätab meetme juhtkomisjoni hinnangul kohati soovida, planeerib rakendusüksus 2016. aasta III kvartalis korraldada ettevõtetele täiendavaid infopäevi. Infopäevade eesmärk on tutvustada võimalikele taotlejatele toetusvõimalusi ja meetme tingimusi, samuti anda toetuse taotlejatele nõu äriplaani koostamiseks.
     
  • Tegevuse "Teaduse populariseerimine" alategevuse "Teeme+" toetuse andmise tingimused kinnitati 1. juulil 2016. a. Toetust antakse avatud taotlusvooru kaudu ning toetuse andmise eesmärk on teadus- ja arendustegevuse ning loodus- ja täppisteaduste ja tehnoloogia valdkonna populariseerimine noorte seas, teadlikkuse tõstmine selles valdkonnas ning huvi kasvatamine teadlas- ja insenerikarjääri vastu. Avatud taotlusvoor on planeeritud avada septembris 2016.

MEELDETULETUSED
  • Selleks, et olla kindlad, et andmemahukad maksetaotlused jõuavad rakendusüksuseni, palume kasutada dokumendi saatmise vormi, mille kaudu laekuvad suuremahulised dokumendid otse meie dokumendihaldussüsteemi.
     
  • Sel perioodil esitab rakendusüksus maksetaotluse menetlemise käigus tekkinud päringud Exceli kulude loetelu tabelis vastava kulurea juures. Samasse ootame ka toetuse saaja vastust.
     
  • Sel perioodil kogume toetuse saajatelt tagasisidet meie töö kohta vahetult pärast igat maksetaotluse menetlemist. Tegemist on miniküsimustikuga, millele vastamine võtab aega ca 30 sekundit. Link küsimustikule saadetakse välja koos kirjaga taotluse maksmisele suunamise kohta.
     
  • Palume nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute taotlejatelt tagasisidet taotlusvooru läbiviimise kohta. Küsimustiku täitmine võtab aega ca 5 minutit. Vastata on võimalik kuni 25. juulini (k.a) SIIN.
     
  • Esimesed toetust saanud projektid on edukalt käima läinud ning kindlasti on ette näidata ka juba esimesed tulemused. Selleks, et Teie edulugudest saaks osa ka laiem avalikkus, palume Teil neid ka meiega jagada (Kontakt: merily.remma@archimedes.ee). 
     
  • Kui soovite rakendusüksusega kohtuda ja konsulteerida seoses taotlemisega või toetusraha kasutamisega, siis palun võtke meiega ühendust ja lepime kohtumise kokku (Kontakt: meetmehoidjad).