21. veebruar 2017. a
View this email in your browser
RAKENDUSÜKSUSE INFOKIRI
PARANDUS ABIKÕLBLIKKUSE JUHENDIS

Struktuurifondidest toetatavate projektide tegevuste ja kulude abikõlblikkusest saab lugeda meie veebilehel olevast juhendist "Korduma kippuvad abikõlblikkuse teemad". Sel korral muudetud punkti sisu (parandus) ja lisatud tekst on märgitud kollasega.
 
Parandus: KKK p 7.2.2. Masinate ja seadmete soetamine liisinglepingu alusel
Abikõlblik on liisingulepingu alusel tekkiv kulu juhul, kui liisinguandja on krediidiasutuste seaduse alusel tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus.
TULU TEENIMINE PROJEKTIDES

Juhend "Korduma kippuvad abikõlblikkuse teemad" on täiendatud punktiga 10.3.2. "Tulu teenimisest tegevustes, mille abikõlblikud kulud on üle 50 tuhande euro ja mis tekitavad puhastulu ainult projekti perioodil".

Tegevustele, mille abikõlblikud kulud on üle 50 tuhande euro ja mis tekitavad puhastulu ainult projekti perioodil, tuleb ÜSM artikkel 65 (8) kohaselt vähendada projekti abikõlblikke kulusid puhastulu võrra,
  • mida ei ole projekti heakskiitmise ajal arvesse võetud ja
  • mis saadi otseselt üksnes projekti tegevuse teostamise käigus, kuni toetuse saaja lõpliku maksetaotluse esitamiseni.
Puhastuluks loetakse projekti ajal saadud laekumised projekti elluviimise kulude katteks.  
Näiteks: koolitusprojekt, kus kuludeks on koolituste ettevalmistamine ja läbiviimine ning osalejatelt küsitakse osalustasu või tasu muude kulude katteks
  • Kui projekti kõik kulud on abikõlblikud, siis projektil ei ole vahet tulul (laekumisel) ja puhastulul ehk tulud = puhastulu
  • Kui projekti kõik kulud ei ole abikõlblikud, jagatakse puhastulu pro rata põhimõttel abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude vahel.
Projekti tuluks loetakse tasu, mis on saadud otsemaksetena kasutajatelt projekti tegevusega seotud kaupade või teenuste eest tasumisel.
 
Igasugune puhastulu, mis tekib projekti teostamise ajal ehk projekti abikõlblikkuse perioodil ning mida ei võetud arvesse tegevuste heakskiitmise ajal ehk toetuse andmise otsuses, tuleb abikõlblikest kuludest maha arvata hiljemalt pärast projekti tegevuste lõpetamist ehk projekti lõppedes viimase maksetaotluse menetlemisel. 
 
Rakendusüksus võib teenitava puhastulu abikõlblikest kuludest maha arvata, kas:
 
      1. projekti heakskiitmise ajal (TRO-s)
      2. jooksvalt projekti kestel
      3. lõpliku maksetaotluse esitamisel. 

Kuna puhastulu ei ole võetud arvesse toetuse tingimuste kehtestamisel/toetuse andmisel, siis tuleb elluviijal partneritega või elluviijal rakendusüksusega kokku leppida rakendusüksusele järgnevate tulu teenimist kajastavate andmete esitamine:
  • mis andmeid esitatakse
  • mil viisil neid esitatakse
  • mis vormis neid esitatakse
  • mis ajaks neid esitatakse. 
STS § 45 lg 1 p 7 alusel tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või tühistamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 143 alusel kui toetuse saaja teenib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 61 ja artikli 65 lõike 8 tähenduses abikõlblikest kuludest mahaarvamisele kuuluvat puhastulu. Finantskorrektsiooni otsus tähendab mh eelarve vähendamist.
 

Õigusaktid, mis reguleerivad tulu teenimist:
  • Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1303/2013 (ÜSM) artiklid 61 ja 65;
  • Komisjoni delegeeritud määrus nr 480/2014 artiklid 15 kuni 19;
  • Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seadus (STS) § 14 punkt 7, § 45 punkt 7;
  • Vabariigi Valitsuse 01. september 2014.a määruse nr 143 "Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord" (ÜM) § 5.
RIKKUMISTE ÜHTE FINANTSKORREKTSIOONI KOONDAMINE

Perioodil 2014-2020 on rakendusüksus üha agaramalt kasutamas võimalust koondada väikesed tuvastatud rikkumised ühte maksetaotluse vähendamise/tagasinõude otsusesse. 

Finantskorrektsioonimenetluse saab edasi lükata, arvestades finantshuvide määruse 2988/95 artiklit 3, mis reguleerib rikkumise korral kohaldatava haldusmeetme rakendamise aegumist, mille kohaselt tuleb uurimismenetlusega alustada hiljemalt 4 a jooksul rikkumise aset leidmisest. "Rikkumise aset leidmine" tähendab RÜ-le kulu hüvitamiseks esitamist, sest RÜ saab alles siis rikkumisest teada või peab teada saama. Kusjuures aegumine algab korduva rikkumise korral viimasest eiramisest või mitmeaastase projekti (programmi) puhul viimase maksetaotluse/ettemakse kasutamise aruande esitamisest.

Seega rikkumismenetluse alustamise aegumise aeg annab RÜ-le võimaluse finantskorrektsiooni otsuse tegemisega viivitada ja koondada rikkumise episoodid ühte või mitmesse finantskorrektsiooni otsusesse.
Mitme väikese episoodi kohta ühe finantskorrektsiooni otsuse koostamisega tekib RÜ-le ja toetuse saajale kokkuvõttes väiksem halduskoormus, kui koostada iga episoodi kohta eraldi finantskorrektsiooni otsus.

Juhul kui RÜ erinevate episoodide koondamise võimalust ühte otsusesse kasutab, tehes finantskorrektsiooni alles projekti hilisemas etapis, teavitab projekti toetuse spetsialist toetuse saajat tuvastatud rikkumisest ja selgitab, et finantskorrektsiooni menetlusega on alustatud. Sellega katkeb aegumistähtaeg ning on võimalik toetuda STS § 30 lg 1 p 5, et järgmist makset vajadusel selle summa võrra kinni hoida. Klassikalise ärakuulamise, st otsuse eelnõu edastamise, millele on juba eelnenud uurimismenetlus ja asjaolude kaalumine, teeb RÜ vahetult enne otsuse lõplikku vormistamist, edastades otsuse eelnõu toetuse saajale omapoolsete selgituste esitamiseks.
RIIGIHANGETE SEADUSE ÜLDPÕHIMÕTTED
 
Riigihangete seaduse (RHS) §-s 3 sätestatud üldpõhimõtete järgimine tähendab lahtiseletatult järgmist:
  • Rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine, riigihanke eesmärgi saavutamine mõistliku hinnaga (RHS § 3 p 1)
Üldiselt peaks avatud, objektiivsel ja läbipaistval viisil korraldatud konkurentsipõhine pakkumismenetlus tagama hangetes avalike vahendite säästliku kasutamise. Eesmärk on hoida kokku hangete ettevalmistamise ja korraldamise kulusid ning saada parimad hinna- ja lepingu tingimused. See ei tähenda, et hankija kohustub alati eelistama madalaima maksumusega pakkumust, vaid pigem, et hankija saaks vajaliku kvaliteedi ja omadustega asja või teenuse mõistliku ja põhjendatud hinnaga. Taotlema peab lepingu eseme tervikliku majandusliku soodsuse ja parima kvaliteedi saavutamist (parim hinna ja kvaliteedi suhe). Ent seejuures peab kvaliteet olema ka objektiivselt määratletud ja kontrollitav, hankija subjektiivne arvamus ei pruugi olla piisav.
  • Hanke läbipaistvus ja kontrollitavus (RHS § 3 p 2)
RHS §-s 3 sätestatud teise põhimõtte eesmärk on, et pakkujad teaksid täpselt hanke tingimusi, et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt. Toetuse saaja peab hanke läbi viima selgete ja üheste reeglite alusel, mille järgimine on nii sisu kui vormi (sealhulgas pakkumiste laekumise aeg, avamise aeg, küsimustele vastamine) poolest tagantjärgi tuvastatav. Hanke korraldamisega ja hankelepingu täitmisega seotud dokumendid peavad olema kõik kirjalikud ja säilitatud.
 
RHS § 3 üldpõhimõtete täispikkuses selgitused leiab SIIT.
TÖÖLEPINGU ERAND RIIGIHANGETE SEADUSES

Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakond on valmis saanud õigusanalüüsi "Töölepingu erand riigihangete seaduses". Analüüsi eesmärgiks on riigihangete seaduse § 14 lõike 1 punktis 10 sätestatud erandi sisu ja ulatuse määratlemine. RHS § 14 lõige 1 punkt 10 sätestab, et hankija ei ole kohustatud rakendama käesolevas seaduses sätestatud korda, kui sõlmitakse tööleping.

Õigusanalüüs on kättesaadav SIIT.
TAOTLUSVOORUDE HETKESEIS
  • Tegevuse "Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades" II taotlusvoor avanes 23. jaanuaril ning toetust saab taotleda kuni 20. detsembrini 2017. a. Taotlusvooru toetuse maht on kuni 9 000 000 eurot. Toetuse andmise eesmärgiks on aidata kaasa ettevõtjate huvides läbi viidavate rakendusuuringute ja tootearenduste rahastamisele avalikes TA asutustes. Taotlusvooru infopäevade materjalid on kättesaadavad SIIT, taotlemiseks vajalikud juhendid ja dokumendid SIIT.

    26. jaanuaril tutvustasid saates "Terevisioon" nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute toetusmeedet SA Archimedes meetmehoidja Tea Tassa ning Taavi Tammiste toetuse saaja ettevõttest Mooncascade. Saatelõik on järelvaadatav SIIT.
     
  • Lõppenud on tegevuse "Teaduse populariseerimine" alategevuse "Teeme+"  hindamine. "Teeme+" taotlusvoorus esitati kokku 109 taotlust, toetuse kogusummas 6,48 miljonit eurot. Taotlusvooru  eelarve (toetuse maht) on 1,283 miljonit eurot. Hindamiskomisjoni koosolekul koostati taotluste pingeread eraldi tegevuse 1 ja tegevuse 2 kohta. Tulenevalt taotlusvooru eelarvest, otsustati teha rakendusüksusele rahastamise ettepanek tegevus 1 pingereas esimesele 11-le taotlusele ja tegevus 2 pingereas esimesele 12-le taotlusele ning jätta rahastamata pingereas madalamatele kohtadele jäänud taotused. Taotlejatele saadetakse sellekohane info veebruaris ja taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsused märtsis.
REGIOSTAR AWARDS 2017

Euroopa Komisjon korraldab igal aastal RegioStar Awardsi konkurssi, mille raames tunnustatakse liikmesriikide edukamaid ja innovatiivsemaid projekte, mis on saanud toetust Euroopa Liidu struktuurifondidest. Kandideerida saab erinevates kategooriates. Parimaid projekte tunnustatakse 10. oktoobril 2017. a Brüsselis selleks korraldatud pidulikul auhinnagalal.

Konkurss on avatud ning avaldusi oodatakse kuni 10. aprillini. Kategooriad ja kandideerimise tingimused on leitavad SIIT.
Head Eesti Vabariigi 99. aastapäeva!






This email was sent to <<E-posti aadress>>
why did I get this?    unsubscribe from this list    update subscription preferences
SA Archimedes struktuuritoetuste agentuur · Väike-Turu 8 · Tartu 51013 · Estonia

Email Marketing Powered by Mailchimp