Kui Sa ei näe uudiskirja korrektselt, vaata siia.
uudiskiri jaanuar 2010

Hea lugeja!
MTÜ Dokumendihaldurite Ühingu (DHÜ) uudiskiri on mõeldud kõigile, kes oma töös puutuvad kokku dokumendihalduse korraldamisega. Uudiskiri on DHÜ häälekandja, mis ilmub kord kvartalis ja vahendab dokumendihaldusega seotud uudiseid ning kajastab DHÜ tegevust.
Põhjalikum teave ühingu tegevuse kohta kodulehel www.dokumendihaldus.ee.
Ootame Teid kaasa rääkima dokumendihalduse teemadel.


Selle numbri teemad:


 

Ühingu liikmete arv kasvas aastaga üle kolmandiku

Otsides märksõnu, mis iseloomustaks ühingu tegemisi 2009. aastal, võib ühena neist julgelt nimetada liikmeskonna laienemist. Alustasime seda aastat 52 liikmega ning lõpetasime 83-ga.

31 uut liiget on aukartustäratav hulk, sest ükski varasem aasta pole meie ridu sel määral suurendanud. 2004. aastal alustasime 25 asutajaliikmega, 2005. a lisandus üks, 2006. a viisteist, 2007. a kaheksa ja 2008. aastal neli uut liiget. Eriti rõõmustav on uute liikmete lai spekter - esindatud on väga paljud dokumendihaldusega seotud grupid: noored õppijad ja koolilõpetajad; vanemad õppijad; erialal pikemalt praktiseerinud inimesed; kutsetunnistuse omandanud ja need, kes alles selle poole teel.
Liikmete arvu selline suurenemine annab märku dokumendihaldurite huvist teadvustada oma valdkonna olulisust ühiskonnas ning soovist tegutseda selle nimel üheskoos. Ühingu juhatus püüab vahendada neid tegevusi, mis on juba teoksil ja mille suhtes on üldkoosolekutel kokku lepitud. Samas on äärmiselt teretulnud kõigi liikmete mõtted, ettepanekud, algatused jm, mis aitaks dokumendihaldust edendada ning meid endid liita. Me ise loome oma tuleviku!




Ühingu tunnuslause on „Süsteemselt ja paindlikult!“

Et paremini silma paista ning meelde jääda, otsustasime endile välja mõelda tunnuslause. Selle leidmiseks palusime kõigil liikmetel pea tööle panna ning välja pakkuda lauseid, mis võiksid sobida ühingut iseloomustama. Kokku laekus esimesse tunnuslause hääletusvooru 27 lauset. Esimese hääletusvooru tulemusena jõudis teise hääletusvooru 5 tugevamat tunnuslause kandidaati. Nendest kaks „Süsteemselt ja paindlikult!“ ning „Loome uut ja säilitame vana!“ said teistest rohkem toetust. Napilt aga kindlalt võitis teise hääletusvooru Sisekaitseakadeemia töökate dokumendihaldurite Airi, Pireti ja Sirli välja pakutud „Süsteemselt ja paindlikult“. Täname liikmeid aktiivse osavõtu eest tunnuslause valimisel!


 

Uus dokumendihalduri kutsete andmise kord

Kutsete süsteemi Eestis arendab ja koordineerib alates 2001. aastast Kutsekoda. Pärast ühinemist Euroopa Liiduga on tasapisi asutud meie kutse süsteemi siduma Euroopa ühtse kvalifikatsiooni raamistikuga. Ühe esimese sammuna sellel teel peavad kõik kutset omistavad organid kokku seadma uue kutse andmise korra.

 
Kuna dokumendihalduri kutse omistamine usaldati 2006. aastal Dokumendihaldurite Ühingu hoolde, siis pidime ka meie oma kutseandmise korra üheskoos kutsekomisjoniga üle vaatama. Tulemuseks on uus dokumendihalduri kutsete andmise kord, mis kinnitati Kutsekoja asjaomases nõukogus 10. detsembril.
 
Mida muudeti? Peaasjalikult korrastati kutse andmisega seotud info fikseerimist dokumentidena – uus kord sisaldab lisaks endise korraga reguleeritud valdkondadele varem kutsekomisjoni tegevusstatuudis sätestatut. Selgema sõnastuse on saanud kutse andja, kutsekomisjoni ja hindamiskomisjoni ülesanded; täpselt on määratletud kutse erinevate tasemete taotlemise eeltingimused ja vajalikud dokumendid. Sisulisi muudatusi kutsete andmises ei tehtud. Suurimaks uuenduseks võib pidada üldistavat käsitlust kutsekomisjoni loomisse kaasatud institutsioonide loetlemisel. Kui varem olid loetletud kindlad asutused-organisatsioonid, siis nüüd on rõhutatud ühiskonna eri sektorite institutsioonide ning koolitajate ja spetsialistide esindatust.
 



Kutsetaotlejate täiendkoolitus

Erialaseid teadmisi ja oskusi peetakse kõikide elukutsete nurgakiviks. Nende täiustamine ja pidev arendamine annavad vajaliku kindlustunde, et ollakse valitul alal tunnustatud spetsialist. Kõige levinum viis erialaste teadmiste ja oskuste tõendamiseks on kutsetunnistus.

Järjekordne võimalus omandada dokumendihalduri kutsetunnistus avaneb selle aasta 4. juunil, mil saab sooritada kutseeksamit.
 
Statistika kinnitab, et hetkel puudub enamikul ühingu liikmetel kutsetunnistus ning väga paljud on andnud märku soovist seda omandada. Mais toimunud üldkoosolekul leidis sooja vastukaja mõte korraldada ühingu liikmetele teoreetiliste teadmiste värskendamiseks ja praktiliste oskuste lihvimiseks kutseeksamieelne täiendkoolitus. See toimub Tartu Ülikooli tiiva all märtsist maini Viljandis ning katab eraldi läbitavate moodulitena kutseeksami programmis väljatoodud kuus valdkonda. Koolituse hinnaks kujuneb umbes 1000-1500 krooni üks moodul. Seekordne koolitus on mõeldud eeskätt ühingu liikmetele, muud huvilised saavad osaleda kui jääb vabu kohti. 
Kuna soovime võimalikult palju arvestada osalejate soovidega, koostas juhatus väikese veebiküsitluse, et välja selgitada, millised on teie eelistused nool_paremalekoolituspäevade tsükli ja enamsoovitud valdkondade osas. Palume huvilistel sellega lahkesti tutvuda ning vastata jaanuarikuu jooksul. Esialgu pole kavas täiendkoolitust regulaarseks muuta. Küsimustik täida siit.
Täiendavat infot kutseeksamieelse täiendkoolituse kohta küsi Katrin Roosilehelt, e-post katrin.roosileht@ut.ee või mob 56 901 897.




Loomisel on dokumendihalduse koostöövõime raamistik

Riigi IT koosvõime raamistik on e-riigi raames kehtestatud standardite ja juhendite kogum, mis tagab avaliku halduse asutuste, eraettevõtete ja kodanike teenindamise nii riigi kui ka üleeuroopalises kontekstis. Raamistik ja sellest lähtuvad dokumendid katavad riigi IT koosvõime kõige üldisemaid põhimõtteid ning on kohustuslikud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste infosüsteemide arendamisel, haldamisel ja nende omavahelisel suhtlemisel. Lähtudes „Vabariigi Valitsuse seadusest“ ja „Infopoliitika põhialustest“ koordineerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium riigi infosüsteemi arendamist. Raamistik ja sellest tulenevad dokumendid on riigi infosüsteemi põhidokumendid.

Koosvõime on infosüsteemide ja selle poolt toetavate tegevusprotsesside võime vahetada andmeid ja ühiselt kasutada informatsiooni ning teadmisi. Koosvõimeks dokumendihalduses saab pidada infosüsteemide kui organisatsioonide võimet luua, kasutada ja vahetada informatsiooni (dokumente), mis on kõigi jaoks ühetähenduslik(ud) ning võimalikult suurel määral masinloetavad.RISOriba

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
riigi infosüsteemide osakonna (RISO) eestvedamisel koostatav dokumendihalduse koosvõime raamistik on osa „Riigi IT koosvõime raamistikust“. Dokumendi esmase versiooni on koostanud töörühm, kuhu kuuluvad Riigikantselei, Rahvusarhiivi ning Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse esindajad.

Dokumendihalduse koosvõime raamistikus kirjeldatakse olulisemaid dokumendihalduse aspekte, mida tuleb arvestada koosvõimelise dokumendihaldussüsteemi loomisel nii kogu riigi kui ka asutuse tasandil. Dokument käsitleb üldisi põhimõtteid ning dokumendihalduse organisatsioonilist, semantilist ja tehnilist koosvõimet.

Dokumentide loomise, vahetamise ja kasutamise eesmärgiks on  tagada asjaajamise läbipaistvus/avalikustamine, kuid samas ka andmete turvalisus ja muutmatuna püsimine. Dokumentatsioon on tegevuste ja otsuste teabe- ja tõestusväärtuse kandja ning seega infoühiskonna üks väga oluline osa.

Raamistiku üldiseks eesmärgiks on saavutada avaliku halduse tegevuste ja nende dokumenteerimise tõhusus.
Detailsemalt sõnastatud eesmärgid:
  • anda ülevaade elektroonilise dokumendihalduse tehnoloogilise, organisatsioonilise ja semantilise koosvõime erinevatest aspektidest;
  • tagada, et avalik ning erasektor teeks tõhusat koostööd dokumendihaldustarkvarade arendamisel;
  • aidata kaasa riskide maandamisele elektrooniliste dokumendihalduse süsteemide (EDHS) juurutamisel ja kasutamisel;  
  • kaasa aidata EDHS-ide liidestamisele asutuse teiste infosüsteemidega.
Raamistiku sihtgrupiks on asutuste asjaajamise, dokumendihalduse korraldamise eest vastutajad; IT-juhid; EDHS-ide tarnijad ja arendajad.
 
Kuna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areneb väga kiiresti, tuleb raamistikku käsitleda kui dokumendihaldust terviklikuna hõlmavat alusdokumenti, mille olulisi külgi vaadatakse üle ning täpsustatakse kogu aeg lähtudes toimuvast arengust. Raamistik ei loo uut eraldiseisvat tegevusvaldkonda, vaid selle siht on  saavutada dokumendihalduse eesmärke tervikliku ja paljusid osapooli hõlmava käsitluse kaudu ning soosides tõhusamat koostööd huvitatud poolte vahel.
EL Komisjoni tellimusel koostatud nõuded EL liikmesriikide dokumendihaldussüsteemide ühtlustamiseks MoReq2(2007) sisaldab nn nullmoodulit. Selle abil saavad liikmesriigid standardisse lisada neile ainuomased riiklikud nõuded, et võtta arvesse oma riigi keelt, õigus- ja haldusnorme ning dokumendihalduse traditsioone. MoReq2 nõuete eesti keelde tõlkimisel planeeritakse dokumendihalduse koosvõime raamistikku käsitleda kui nullmoodulit.
 
On tavaks, et riigi IT koosvõime raamistiku dokumendid on ametliku konsultatsiooniperioodi eel avatud avaliku, era- ja kolmanda sektori asutuste ning kõigi asjasthuvitatud isikute ettepanekutele. Raamistiku tööversioon asub aadressil http://www.riso.ee/et/forum/DhKv. Ettepanekud on 1. veebruarini oodatud RISO wikisse, foorumisse või e-kirjana aadressil koosvoime@riso.ee.
 
Dokumendihaldurid, teie kommentaarid ja täiendused on väga olulised!



Riigikantselei ja Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus korraldasid dokumendihalduse teabepäevi

Riigikantselei ja Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus korraldasid 20. ja 27. oktoobril 2009. aastal ühised teabepäevad "Dokumendihaldus täna ja homme".

Teabepäevade põhilised sihtrühmad olid elektrooniliste dokumendihaldussüsteemide arendajad ja tarnijad ning põhiseaduslike institutsioonide, valitsusasutuste ja kohalike omavalitsuste dokumendihalduse edendamise ning korraldamisega tegelevad töötajad.

Mõlemal päeval koosnes päevakava kolmest sessioonist, millest esimene käsitles dokumendihalduse üldist arengut (sh dokumendihalduse koosvõime raamistik ning dokumendivahetuskeskus); teine ja kolmas sessioon andsid ülevaate erinevatest valdkondlikest, ning seotud projektidest ning  arendustest. Rahvusarhiiv tutvustas EDHS-des loodud digitaalsete dokumentide arhiveerimise hetkeseisu . Riigi Teataja XML töövahendi projekti tutvustuses käsitleti töövahendit, mille eesmärk on aidata kasutajal koostada reeglitele vastav XML dokument ja tagada ühtse reeglistiku abil, et dokument oleks infosüsteemides masinloetav. Projekt on mõeldud aitamaks XML-põhise dokumendivormingu kasutuselevõtmist õigusaktide ja nendega seotud dokumentide menetlusprotsessis. Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse töötajad tutvustasid Riigiportaali eesti.ee arengut ning masintöödeldavate e-arvete edastamise ja menetlemise plaanidega seonduvat.
 
Kuna teabepäevade sihtrühmana nähti sel korral ennekõike valitsusasutusi ning teisel päeval kohalikke omavalitsusi, siis sellest tulenesid ka mõningad erinevused kahe päeva ettekannetes: 20. oktoobril tutvustati Rahandusministeeriumi loodavat teeninduskeskuste kontseptsiooni ning Euroopa Liidu dokumentide infosüsteemi kooskõlastamise ja kaasamise arendusplaane. 27. oktoobri ettekanded puudutasid aga kohalike omavalitsuste üleminekut paberivabale asjaajamisele ning kohaliku omavalitsuse teenuseportaali projekti.
 
Teabepäevadel esitatud ettekannete materjalid on kättesaadavad veebis järgmistel aadressidel:  
http://www.ria.ee/materjalid-2
http://www.akoolitus.ee/?head=39&pageid=67&language=estonian&firm_id=1




 Valmis dokumendihaldussüsteeme koondav e-õppe portaal

dhk_logo Tallinna Ülikooli Infoteaduste Instituut on EITSA Tiigriülikooli programmi toetusel valmis saanud dokumendihalduse demokeskkonna (DHK), mille eesmärk on koondada dokumendihaldussüsteemide kompetents ja teave ühte eestikeelsesse portaali.

Dokumendihalduse magistriõppekava raames on süsteemset dokumendihaldussüsteemide praktilist õpet kavandatud mitme aasta jooksul. 2009. aasta kevadel alustati asjaomase projektitaotluse ettevalmistamist. Erinevate süsteemide kasutamise ja haldamise kaudu omandab tudeng teadmised, kuidas dokumendihalduse tegevusi ja protsesse elektroonilises keskkonnas rakendatakse ja sellest omakorda tekib üldine arusaam, mida peaks suudetama rakendada ka neis dokumendihaldussüsteemides, mida ülikoolis ei õpetata.

Avatud portaali näol on nii uudne elektroonilise dokumendihalduse kompetentsikeskus kui e-õppe keskkond, kus on võimalik õppida kasutama ja haldama tarkvarapakkujate elektroonilisi dokumendihaldussüsteeme. Seeläbi on tudengitel tulevikus eelis ka tööturul, kuna õpingute käigus on võimalik tutvuda erinevate programmidega, neid kasutada ja hallata.
Praeguseks on demokeskkonnaga liidestatud kolm dokumendihaldussüsteemi: Webdesktop, Postipoiss ja Amphora. Veel on kaks tarkvara tarnijat andnud nõusoleku oma tarkvara õppe-eesmärkidel kasutada kas tasuta või väga väikese hooldustasu eest. Infoteaduste Instituut on avatud koostööettepanekutele, et luua ka teiste süsteemide tarbeks õppeotstarbelisi kasutusvõimalusi.

2009. aasta sügisel seadistati kolme tarkvara tarbeks õppeotstarbelised keskkonnad, kus igal tudengil on süsteemihalduri õigused ja õppejõud saavad vaadelda kõigi tudengite tehtud tegevusi. Dokumendihaldussüsteemide praktiline õpe toimus sügissemestril kahe magistriõppe loengukursuse raames, ning see jätkub 2010. aasta kevadsemestril. Portaal ning süsteemide kasutamise võimalus on saanud tudengitelt positiivse hinnangu.

Demokeskkonnal on avalik vaade ning registreerunud kasutajatel on juurdepääs süsteemidele ning foorumile, kus on võimalik avaldada oma arvamust erinevate tarkvarade kohta, esitada küsimusi, osaleda diskussioonides ning tellida teavitusi huvipakkuvatel teemadel.

Uuel aastal on kavas lisada ka blogi, mis oleks ühenduslüli tudengite, kõigi valdkonnast huvitatute ja arendajate vahel. Kavas on kajastada mujal maailmas toimuvat, ning võimaldada juurutamise kogemuste jagamist, nõu andmist ja diskussioone.

20. novembril tutvustati Tallinna Ülikoolis demokeskkonna võimalusi valdkonna juhtivatele spetsialistidele tööandjate ja dokumendihalduse tarkvarasüsteemide tarnijate seast ning teiste haridusasutuste ja erialaühingute esindajatele. Tutvustusele järgnes arutelu dokumendihaldurite õpetamise tõhusamaks muutmise ning koostöö tihendamise üle.

DHK portaalis on loetletud 11 Eestis tarnitavat ja rohkem kui ühes asutuses kasutusel olevat dokumendihaldussüsteemi. Neist seitsme toote esindajad osalesid ka DHK edasiarendamise võimaluste arutelul ja väljendasid huvi Demokeskkonnaga edaspidi koostööd teha.

Arutelu käigus jõuti ühisele arusaamale, et DHK rakendusvõimalusi on palju. Peale Tallinna Ülikoolis toimuva magistriõppe saavad koostöös seda keskkonda kasutada kõik valdkonnas tegutsevad õppeasutused. Nähti võimalust keskkonda rakendada ka täiendõppes. Nii tööandjad/hankijad kui tarnijad leidsid, et ainuüksi sellise koha olemasolu on positiivne: saab kasutada koos erinevaid dokumendihaldussüsteeme, neid omavahel võrrelda ja teha seda neutraalses keskkonnas, mida haldab kommertshuvideta ülikool.

Keskkond on kättesaadav aadressil http://dhk.tlu.ee
 
  

Otsime koolituste planeerimise ja korraldamise projektijuhti 

Ühingu eelistegevussuunaks 2010. aastal on asutustes ja organisatsioonides dokumendihaldusega tegelejatele mõeldud koolitustegevuse käivitamine.

kontor

Tulevase projektijuhi ülesanded:

  • koostada koolituste plaan, mis sisaldab sihtrühmi; koolituspakettide kirjeldusi; ajakava; eelarvet ning koolituste tegemiseks sobiv strateegia;

  • leida lektorid (loodame ühingu liikmete aktiivsele huvile); leida koolitusteks sobivad ruumid ning koordineerida muid koolitustega seotud logistilisi tegevusi;

  • moodustada töögruppe ja koordineerida koolitustega seotud inimeste omavahelist infovahetust; jälgida projektiplaanist kinnipidamist, koolituste tegemist;

  • korraldada aruandlust ja jälgida eelarvet.

Kasuks tulevad varasemad projektide juhtimise ja dokumendihalduse koolituste korraldamise kogemused. Samas võib see olla huvitav proovikivi inimesele, kes soovib teha midagi täiesti uut oma elus. Kui oled huvitatud, siis võta kindlasti ühendust!

Kandideerimiseks sooviavalduse esitamise tähtaeg: 10. veebruar 2010 
Avaldus esitada e-posti aadressil: lea.baumann@gmail.com
Lisainformatsioon: Lea Baumann, e-post: lea.baumann@gmail.com

 


Uued intervjuud

Taas on lisandunud kaks intervjuud meie ühingu liikmetega, et vahendada dokumendihaldurite endi mõtteid oma erialast ja tööst. Sarjas Meie dokumendihaldurid toome lugejateni intervjuud kutsetunnistuse omanikega. Teine, Esimesed tööaastad, vahendab koolilõpetajate esimest töökogemust.

Meie dokumendihaldurid

Esimene intervjuu vahendab meile AS Microlink infohaldustarkvara Livelink projektijuhi/tarkvara konsultandi Külli Kooli mõtteid. Külli Kool on lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias dokumendihalduse ja infoteaduse eriala cum laude, ning ta jätkas õpinguid Tallinna Ülikooli dokumendihalduse magistriõppes, mille lõpetas 2008. aastal. Intervjuud saate lugeda kodulehe rubriigist Külli Kool: Dokumendihaldurist on saamas kogu organisatsiooni infohaldur.

Esimene tööaasta

Teine intervjuu esimeste tööaastate sarjast toob meieni Liina Ostumaa kahe esimese töökoha kogemused. Liina lõpetas 2008. aastal TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia infoteaduse ja dokumendihalduse eriala, ta töötas 2006. aasta maikuust Hansapangas ning asus tänavu sügisel uuele põnevale ametikohale Eesti Pärimusmuusika Keskuses. Intervjuud loe kodulehe rubriigist Esimene tööaasta: Liina Ostumaa.

 
 

Liikmemaks 2010

Dokumendihaldurite Ühingu finantsseis on hea ja seda tänu liikmemaksu korralikule laekumisele käesoleval aastal. Kuna meie ühing on mittetulunduslik, siis meie peamiseks sissetulekuallikaks ongi liikmemaks ning annetused. Täname liikmeid antud panuse eest!
Ühtlasi tuletame meelde, et lähtudes põhikirjast tuleb 2010. aasta liikmemaks tasuda selle aasta esimese kvartali jooksul. Ühingu liikmemaks ühel kalendriaastal on töötavale hyyumarkliikmele 100 krooni, mittetöötavale liikmele 50 krooni ning see tuleb tasuda igal kalendriaastal esimese kvartali jooksul. 2010. aasta liikmemaksu tasumise tähtaeg on 31.03.2010. Liikmemaksu tasumise kohta leiab info kodulehelt: Liikme meelespeaLisaküsimuste tekkides võta palun ühendust Tiiaga.


 

Uudiskirja uued rubriigid

Uudiskirja käesolevast numbrist leiate esimest korda reklaamteksti.
Ettepaneku reklaami uudiskirjas vahendada tegi Külli Kool, kellest on juttu käesoleva uudiskirja rubriigis Meie dokumendihaldurid. Kuna erialaste toodete ja teenustega kursis olemine on kasulik igale valdkonnaspetsialistile, siis soovib juhatus seda ideed toetada ja otsustas, et ühingu liikmed võivad üks kord kalendriaasta jooksul uudiskirjas tasuta avaldada oma tööga seotud erialase tasulise teenuse või toote kohta tutvustava reklaamteksti.

Sel aastal ilmub uudiskiri veel aprillis, juulis ja oktoobris. Hea liige, kui soovid samuti erialast reklaami uudiskirjas avaldada, siis saada aegsasti reklaamtekst uudiskirja toimkonna juhile.

Jätkuvalt on oodatud muud ettepanekud uudiskirja rubriikide täiendamiseks.

Aprillinumbri artiklid, uudised ja erialane informatsioon edasta hiljemalt 15. märtsiks uudiskirja toimkonna juhile.




sydaUudiskirja koostamisele aitasid kaasa

Lea Baumann, Eve Kask, Teele Kurm, Katrin Roosileht, Külli Kool, Liina Ostumaa, Monika Saarmann, Mirje Sepp ja Kristi Ütt. Täname!
 




Reklaamtekst

Infohaldus korda MicroLinki abiga

AS MicroLink Eesti on otsustanud hakata teejuhiks orienteerumisel infolabürindis ja hoolitseb õigel kursil püsimise eest. 2009. a sügisel tulime turule infohalduse konsultatsioonide ja koolituste teenusega.


Infohalduse vajaduste kaardistamine

Üha suureneva info hulga haldamiseks võetakse kasutusele järjest rohkem erinevaid infosüsteeme, näiteks raamatupidamis-, laoarvestus-, dokumendihaldussüsteem jne. Töötajate elu muutub keeruliseks, kuna igapäevatööks vajalikud andmed asuvad paljudes andmebaasides. Tihti tuleb ette andmete dubleerimist ning nende käsitsi sisestamist ühest süsteemist teise. Äriprotsesside efektiivsemaks ning töötajate elu lihtsamaks muutmiseks pakub MicroLink infohalduse vajaduste kaardistamise teenust, mille tulemusena valmib tervikdokument, kus on kirjas organisatsiooni sisemiste regulatsioonide loend ja reguleerimisalad; infosüsteemide loend, nende kasutamise otstarbed ja infovood; puudujäägid äri- ja tugiprotsessides, regulatsioonides ning infosüsteemides, ja infohalduse parendamise eesmärgid ning vajadused. Kasu organisatsioonile ilmneb infohalduse olukorra ja selle puuduste teadvustamises, parendamise eesmärkide selgumises ja selleks tegevuskava saamises.


Infohalduse konsultatsioonid

Hea infohalduse korraldus organisatsioonis põhineb kindlasti hästi koostatud normdokumentidel. MicroLink pakub ka asutusepõhist konsultatsiooni: tuleme teie juurde, räägime põhjalikult normdokumentide koostamise ja täiendamise põhimõtetest, seadusandlusest tulenevatest muudatustest, analüüsime normdokumente ning määrame kindlaks puudujäägid ning sõnastame muudatused. Konsultatsiooni tulemusena valmivad asutusesisesed normdokumendid, millele saab iga päev tugineda infohalduse korraldamisel organisatsioonis.


Infohalduse koolitused

Infohalduse õigeks ja efektiivseks korraldamiseks on olulised teadmised ja kogemused. Seega on tähtis nii dokumendihalduri kui ka teiste töötajate infohalduse alane pädevus, mis kindlustab kokkuvõttes organisatsiooni toimimise efektiivsuse.

MicroLink pakub praktilise sisuga koolitusi:

  • dokumentide loetelu koostamise ja täiendamise koolitus;

  • dokumendi- ja arhiivihalduse baaskoolitus dokumendihaldurile;

  • digitaalse dokumendihalduse koolitus;

  • asjaajamise muutmine digitaalse dokumendihalduse nõuetele vastavaks;

  • dokumendihalduse üldkoolitus kõigile.

Koolituste sihtgrupp: asutuse tavatöötajast dokumendihalduse korraldamise eest vastutajani. Näiteks on dokumendihalduse üldkoolituse sihtgrupiks töötajad, kelle igapäevatööks ei ole dokumendihalduse korraldamine, kuid kes siiski puutuvad sellega tihedalt kokku. Tahame rõhutada, et efektiivse infohalduse saavutamiseks peavad oma panuse andma kõik organisatsiooni töötajad ning seega on oluline ühise arusaama tekkimine infohalduse vajalikkuse ja selles osalemise protsessi kohta.

Koolituste käigus valmivad praktilise töö tulemusena nii asutusesisesed asjaajamist reguleerivad normdokumendid kui ka elektroonilised dokumendimallid. Osalejatele antakse kaasa mälupulk, kuhu on tehtud töö talletatud. Kuna praktiline käsitlusviis eeldab iga koolitusel osalejaga põhjalikumalt tegelemist, siis komplekteerime väiksemad grupid, et koolitaja tähelepanu jaguks kõigile piisavalt. Lisaks on igal asutusel võimalik komplekteerida sisekoolitus lähtuvalt organisatsiooni vajadustest, st meie pakutavate koolituste kombinatsioonina. Koolitused toimuvad MicroLinki ruumides ja vastavalt kliendi soovile ka mujal Eestis.


MicroLink kui infohalduse valdkonna ekspert

MicroLinki eesmärk on olla infohalduse valdkonna ekspert, pakkudes kvaliteetseid teenuseid oskuslike teadmiste ja kogemuste kaudu, ning seda nii infohalduse vajaduste kaardistamise, konsultatsioonide, koolituste kui ka infohalduse toodete juurutamise ja arendamise näol. Meie meeskond koosneb paarikümnest oma valdkonna asjatundjast.

Maailma juhtiv tarkvarakorporatsioon Open Text valis 3.-4. detsembril 2009 Münchenis toimunud partnerite aastakonverentsil AS MicroLink Eesti kõige innovaatilisemaks ja jätkusuutlikumaks partneriks Kesk- ja Ida-Euroopa (CEE) ning Lõuna-Aafrika (SA) regiooni ja Sõltumatute Riikide Ühendusse (CIS) kuuluvate riikide 66 partneri hulgast. Sellega on AS MicroLink Eesti infohalduse valdkond oma tegevusega taas kord tõestanud kuulumist Euroopa tegijate hulka. Siinkohal tasub meenutada, et kaks aastat tagasi valis Open Text MicroLinki oma Kesk- ja Ida-Euroopa regiooni parimaks partneriks.

Täpsema info AS MicroLink Eesti poolt pakutavate uute infohalduse teenuste kohta leiate aadressilt www.microlink.ee/Infohaldus

Huvi korral saatke e-kiri aadressil: infohaldus@microlink.ee
Külli Kool
projektijuht/tarkvara konsultant (Livelink)
 


Edastasime Teile dokumendihaldus.ee uudiskirja, sest arvame, et olete huvitatud dokumendihalduse alastest teemadest.


Lahku meililistist | Liitu meililistiga



2009 MTÜ Dokumendihaldurite Ühing
Email Marketing Powered by Mailchimp