Kui Sa ei näe uudiskirja korrektselt, vaata uudiskirja veebibrauseris.

Digiallkirja vormingust, avaandmetest ja toimunud üritustest!

Septembri uudiskirjas räägime digiallkirja vormingutest, teeme sissejuhatuse avaandmete teemasse ja vaatame tagasi dokumendihalduse valdkonnas toimunud üritustele. Sel korral selgitab Riigi Infosüsteemi Ameti infosüsteemi arhitekt Andres Kütt, mis avaandmed üldse on. Dokumendihaldusega seotud andmete avamisest räägime järgmises uudiskirjas.
Head lugemist ja kaasamõtlemist!

 

Mis saab DDOC vormingus dokumentidest?

Pille Vestung, DHÜ juhatuse liige

Peale jaanipäeva said kõik ministeeriumid, põhiseaduslikud institutsioonid ja paljud teised asutused kirja Riigi Infosüsteemi Ametilt. Kirjas teatati, et Eesti on alustanud järkjärgulist üleminekut BDOC failivormile. Kiri annab teada järgmist:

„Meile kõigile teada ja tuntud DDOC digiallkirja failivormi on kasutatud juba tosin aastat ning see on täitnud meie vajadusi ootuspäraselt. Nüüd on maailm e-riigi arenguga jõudmas sinna, kus Eesti oli kümme aastat tagasi ning me vajame digiallkirja vormi, mis vastaks rahvusvahelistele standarditele ja oleks veel turvalisem kui DDOC.“.

Kõik oleks ju tore, sest mis saab olla turvalisema digiallkirja vormi vastu, kuid paraku sisaldab kiri ka murettekitavaid teadaandeid:

„Alates jaanuarist 2015 hakkavad ID-tarkvara klientrakendused automaatselt kasutama BDOC failivormingut. Valikuna säilib ka DDOC, kuid seda üleminekuperioodiks, mis kestab 2015. aasta keskpaigani.
Loodan, et üleminek toimub suuremate tõrgeteta, mis eeldab, et olulistele Eesti infosüsteemidele lisatakse hiljemalt selle aasta teises pooles BDOC tugi. See eeldab läbimõtlemist ja kaasarääkimist ning seetõttu ootan kõigilt selles protsessis osalejatelt tagasisidet. Palun teil kõigil läbi mõtelda, millised süsteemid/komponendid teie asutuses ja teenustes kasutavad digiallkirjastamist ja/või allkirjakehtivuse kontrollimist ning milliseid kulusid on vaja muudatuste ellu viimiseks planeerida.“


Uuele failivormile üleminek toob kindlasti kaasa kulusid, kuid selle paratamatusega on ilmselt juba kõik harjunud. Suuremat muret teeb viimane osa RIA kirjast, kus tuletatakse asutustele meelde, et nad peavad mõtlema DDOC vormingus dokumentide tuleviku peale.

„Oluline on ka mõelda tuleviku peale, mis saab tulevikus olemasolevatest DDOC allkirjadest – ehk kui kaua kavatsete kahte formaati paralleelselt toetada ning kas olete mõelnud arhiveerimisele, et tagada allkirja terviklikkus ka tulevikus, mil kurjategijate tööriistade areng võib võimaldada tänaste allkirjade tervikluse kadu.
Kui muudatused jäävad õigeaegselt tegemata, siis muutub teie asutuse protsessides automaatne digiallkirja kehtivuse kontroll ja/või kuvamine BDOCi puhul manuaalseks toiminguks.“


Kirja lõpetab üleskutse anda tagasisidet ja esitada küsimusi, kuid ei pakuta välja ühtegi lahendust või mõtet, kuidas RIA kavatseb keskselt DDOC vormingus dokumentide säilitamist/kasutamist toetada. Öelda asutustele, et need peavad aegsasti mõtlema, kuidas tagada tulevikus DDOC vormingus dokumentide kasutamine, ei ole just kõige mõistlikum lähenemine. Nii nagu ei ole iga asutus endale ise digiallkirjavormingut arendanud, ei tohiks panna neile ka kohustust arendada välja võimekus DDOC vormingus dokumentide kasutamiseks tulevikus. Ei ole see ju ainult asutuste mure, ka eraisikutel on juba aastaid tekkinud DDOC vormingus dokumente, millest nii mitmedki on üsna pikaajalised (nt kodulaenu lepingud).
Otsides RIA dokumendiregistrist asutustelt laekunud vastuseid, leidsin sealt paraku ainult kaks. Vastanud olid Põllumajandusministeerium ja Rahvusarhiiv. Esimene neist vastas formaalselt, Rahvusarhiivi kiri oli sisukam ja esitas valdkonna kohta küsimusi. Rahvusarhiivi kirjast võib muuhulgas lugeda järgmist:

„Kui Riigi Infosüsteemi Amet loobub peatselt DigiDoci rakenduses ühes BDOC vormingule üleminekuga DDOC vormingu valideerimise ja avamise funktsionaalsusest, nagu Teie kirjast võib aru saada, on prognoositav üpris suur ja pikaajaline segadus Eesti digitaaldokumentide autentsuse tõendamisel.
Rahvusarhiivi hinnangul võib see kaasa tuua korvamatu kahju Eesti digitaalse asjaajamise ja kogu e-riigi usaldusväärsusele. Juhime tähelepanu, et selle stsenaariumi realiseerumisel kuhjuvad DDOC failidega seotud probleemid suures osas just Rahvusarhiivi spetsialistide töölauale.“


Lisaks sellele, et Rahvusarhiiv hoiatab  võimaliku segaduse eest,  pakub ta oma kirjas välja ka lahendusi:

„Seetõttu soovitame tõsiselt Riigi Infosüsteemi Ametil luua tingimused tagamaks DigiDoci rakenduses või mõnel muul moel DDOC vormingu valideerimise ja kasutatavuse pikaajaliselt ka edaspidi. Kasutajatele kõige lihtsam oleks DDOC avamise jätkumine kõigis edaspidistes DigiDoci rakendustes.
Mõistlik oleks paralleelselt BDOC vormingu kasutuselevõtmisega anda välja juhised ja luua rakendustarkvara, et soovi korral saaks DDOC vormingus dokumendid BDOC vormingus lihtsalt uuesti allkirjastada, juhuks kui tulevikus realiseerub prognoos, et DDOC vorming võib osutuda pahatahtlike kasutajate poolt murtavaks. Vastavate juhiste väljatöötamisel on Rahvusarhiivi digitaalarhiivi spetsialistid valmis kindlasti osalema.“


BDOC teema tutvustamiseks toimub 11. septembril BDOC teemaline  teabehommik. Loodan väga, et seal käsitletakse ka siin artiklis ja Rahvusarhiivi kirjas tõstatatud küsimusi ning  DDOC kasutatavuse tagamist ei jäeta asutuste ja üksikisikute probleemiks.
 

Tagasivaade Dokumendihaldurite Ühingu suveseminarile
Katrin Leemet, Põllumajandusameti asjaajamisbüroo juhataja, DHÜ juhatuse liige

DHÜ suveseminar toimus juba viiendat korda ja meie rõõmuks oli meeldivalt suur seltskond dokumendihaldureid kogunenud kaunisse Paide ajaloolisse vallitorni. Meie seminariruumgi oli suvisele meeleolule vastavalt avar ning avatud, pakkudes võrratut vaadet ümbritsevale pargile ja linnale.

Seekord keskendusime oma seminaril dokumendihaldurite töös ettetulnud põnevamate lahenduste ja arenduste ning kasutajakogemuse jagamisele. Väga meeldiv  oli kuulda juba aastatepikkusest kogemustest dokumendihalduse valdkonnas tegutsemisel. See näitab, et on õige amet valitud ning indu ning tahtmist oma töö arendada jätkub.
Päeva alguses saime kuulda-näha dokumendihalduse lahendustest Eesti Pangas, kus on DHSina juba 15 a kasutusel OpenText Content Server (Livelink). Põnev oli näha ka veidi dokumendihalduse köögipoolt ning lahendusi. Eks kõikidel suveseminaril osalejatel jäi ka isiklikul tasandil midagi silma-kõrva ja mulle näiteks meeldis Eesti Panga varaarvestuse põhimõttel loodud meenete jagamise lahendus.

Seejärel tutvustas Age Leedo hankedokumentide haldamise lahendust  SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Väga põnev oli teada saada ka dokumendihaldusega integreeritud dokumentide töötoast, mis võimaldab erinevatel haiglas töötavatel assistentidel kiirelt leida vajalikku infot või juhendmaterjali ning saada päevakohast infot.

Pärast meeleolukat elava muusika saatel nauditud maitsvat lõunasööki Wittensteini torni kupli all suundusime tagasi seminariruumi ja päev jätkus juba suurettevõtte Eesti Energia dokumendihalduse tutvustamisega. Teejuhiks oli meile taas juba varasemalt suveseminarilt tuttav Kaire Karp, kes tutvustas personali töösuhtedokumentide ühtlustamist terves ettevõttes. Eesti Energias on mitu tasandit ning läbi oli vaja mõelda nii töö korraldamise ühtlustamine kui ka vormiline ühtsus.

Päeva lõpus avanes mul võimalus näidata paari Webdesktopi platvormil tehtud arendust, mille oleme Põllumajandusametis kasutusele võtnud. Üks lahendus oli  „kolm ühes“ välislähetuse vorm, kus kogu lähetusega seotud info ning dokumentsatsioon on koondatud ühte nn virtuaalsesse toimikusse. See võimaldab infot efektiivsemalt hallata ja hoida kokku aega. Teiseks näiteks tõin meie sõidupäeviku lahenduse, mis võimaldab lisaks sõidupäeviku igakuisele aruandele saada kätte ka autode kasutamise olulisemad näitajad analüüsi tarbeks.

Seminaril ettekandeid kuulates jäid kõlama dokumendihalduritele nende töös väga tuttavad mured ning probleemkohad - vajadus mõista lõppkasutajat ning  suutlikkus minna n-ö rohujuuretasandile, nii nagu Kaire Karp oma ettekandes välja tõi; organisatsiooni juhi oluline roll dokumendihalduse arendamisel ning loomulikult vajab enamik dokumendihaldureid suuremate projektide loomisel enda ümber usaldusväärset ning asjatundlikku meeskonda.
Väga põnev oli näha, kuidas erinevad asutused oma tööd korraldavad ja lahendusi leiavad. Kõik see pani mõtlema, et dokumendihalduse eriala inimesed peavad teinekord olema ka loovad ning mõtlema avaramalt. Loodan, et sellises formaadis ehk „dokumendihaldurilt dokumendihaldurile“ üritusi tuleb veel ja tõeliselt tore ning inspireeriv on teiste kogemusi kuulata-vaadata.

Osalejate tagasiside suveseminarile oli väga positiivne ja arvamused järgmised:

"Kõigepealt väga lahe koht seminari pidamiseks, väga hea idee! 
Esinejad samamoodi toredad ja tragid dokhalduse vedajad. Kõige enam tooksin esile Kaire esitust, sest tema lugu ongi minu arust see edulugu, mida kõik otsivad, selle taga on meeletu töö, aga on tulnud ka saavutused.
Ning peamine märklause, mida Kaire rõhutas ja ma ise pidevalt teistele ütlen, et dokhaldussüsteem (tarkvara) ja selle toimimine ei tohi olla dokhalduri unistus, vaid peab olema lihtkasutajale sõbralik toode. Kahjuks unustatakse see pidevalt ära."

"Meeldis, et suveseminaril oli taotluslikult või juhtumisi üks läbiv teema ning seekord siis elektrooniliste süsteemide arendused või/ja edulood. Kui võrrelda seminari DH aastakonverentsiga, siis minu arvates oli seminar kokkuvõttes kvaliteetsem ning inforikkam. DH aastakonverents oli paljuski juba avaldatud info ülekordamine, kuid ka seal oli üht-teist põnevat."

"Seminari lõpus õhku visatud idee algatada (taaselustada?) ümarlauad, kus ühiste murede ja ideedega inimesed saavad kokku ja arutlevad, on minu arvates kiiduväärt mõte. Kipun küll arvama, et kui seminarile ning aastakoosolekule jõuab ainult ühingu kõige aktiivsem osa, siis ümarlaudadest võtaks heal juhul osa sama kuulajas-rääkijaskond ning halvemal juhul veel väiksem hulk liikmeid (need kõige-kõige eesrindlikumad). Kas sellisel juhul ei või tekkida erinevate arvamuste vähesus ning ühingu ümarlaua mudel kui selline ei saa juba alguses kannatada... Ehk siis mingi omanäolisus, mingi lisaboonus/nüanss võiks ümarlaual olla. Kui mõte juhtub siinkohas kuidagi erksasti edasi liikuma, siis eks ma õigel hetkel annan märku ;-)".

"Tänan Ühingu juhatust kes meid ikka kokku kutsub ja üritusi korraldab! Wittensteini ajakeskus oli seminariks super koht! Esinejatest sain mina kõige enam enda jaoks huvitavat materjali Kaire Karpi ettekandest ja Pille Vestungi ettekandest. Kaire tegemistega pole ma olnud viimastel aastatel kursis ja muljetavaldav oli kuulata, kuidas ta suures organisatsioonis on suhteliselt lühikese ajaga suutnud palju ära teha. Ja Pille ettekanne eelkõige selle tõttu, et kasutame Maksu- ja Tolliametis sama süsteemi ja hea on kuulata, et selles süsteemis saab häid asju ka ära teha, tuleb vaid osata tellida."


DHÜ juhatus tänab kõik osalejaid!
 

Dokumendi- ja arhiivihalduse e-kursusel osalenute muljed

Kati Liik,  Maksu- ja Tolliameti arendusspetsialist, DHÜ liige
 
Ajavahemikul 01. veebruar – 10. mai 2014 korraldas Tartu Ülikooli ajaloo- ja arheoloogiainstituut koostöös Rahvusarhiiviga täiendõppe koolituse „Dokumendi- ja arhiivihaldus infoajastul“. See oli täielikult veebipõhine kursus, mis pakkus võimalust täiendada või värskendada oma teadmisi ka neil, kes erinevatel põhjustel iga päev koolipingis istumas käia ei saa. Õppematerjalid olid koondatud kokku kaheksasse moodulisse. Moodulite maht kokku oli 104 tundi ja andis lõpetanule neli ainepunkti ning ilusa paberkujul tunnistuse.

Kursuse eesmärgiks oli pakkuda tuge dokumendihalduritele, et edukalt toime tulla dokumendi- ja arhiivihalduse valdkonnas; juhtida tähelepanu olulisematele muudatustele ja uuendustele/ seisukohtadele; jagada soovitusi erinevatel andmekandjatel dokumentide efektiivseks ja otstarbekaks haldamiseks asutuses.

Maksu- ja Tolliametis töötab dokumendihalduse ja arhiivinduse valdkonnas 25 inimest. Nende sekka lugesin ka osakonna juhataja ja iseenda, kes ma täna juba pigem rohkem tegelen IT-arendustega, kuid pakun tuge ka dokumendihalduse ja arhiivinduse valdkonnas. Kuna sellist e-õppe võimalust dokumendi- ja arhiivihalduse teemal pole varem dokumendihalduse koolitusturul pakutud ja ka hind oli taskukohane, osales meie osakonnast eelkirjeldatud e-kursusel 7 inimest. Kuigi nii minul kui ka osakonna juhatajal on taskus Tallinna Ülikooli dokumendihalduse magistrikraad, tundsime kõik kursuse ees suuremat või väiksemat koolipabinat. Nüüd kursusele tagasi vaadates võin öelda, et päris põhjuseta see pabin polnudki, sest materjalid, mille olid kokku pannud Rahvusarhiivi oma ala professionaalid, olid põhjalikud, mahukad ja hästi koondatud ja ka eksam ei olnud selline, mille oleks päris ilma materjale lugemata saanud ära teha. Suurepärane oli seegi, et ei olnud tehtud copy-paste õigusaktidest, vaid hästi palju oli erinevatest allikatest kokkumiksitud ja koostaja enda kogemustest juurde kirjutatud teksti. Hea, et materjalidel olid juures ka viited, sh viited lisalugemiseks. Materjalide lugemine ja läbitöötamine, samuti viidetega tutvumine aitas ennast kurssi viia valdkonnas toimunud muutuste ja uuendustega ning leida viise, kuidas probleeme praktiliselt  lahendada. Eriti palju elevust tekitas eksam. . Mõni planeeris ühise eksamipäeva koos mõnusa söögi-joogiga. Mõni nokitses omaette. Kõik said eksami ilusasti sooritatud, kuid alati mitte esimesel katsel. Kindlasti oli Maksu- ja Tolliametist osalevatel  kursuslastel erinev haridustase ja kogemus ning mõni tundis ennast tugevamalt dokumendihalduse moodulites, mõni arhiivinduse moodulites, aga lõpptulemusena said kõik kõigest hea ülevaate ja jäid koolitusega väga rahule.

Ka kursuse tehniline korraldus oli hea. Meeldis, et kõikide kursuslaste esitatud kodutöid oli võimalik lugeda ja seeläbi teada saada teiste muredest ja rõõmudest ning kogemustest. Kõik see lohutas, sest koolitusel osalenute mured on sarnased ja üheskoos me  need kord ka ületame. Samuti oli positiivne, et alati oli võimalik pöörduda otse õppejõu poole või soovi korral esitada kodutöö nii, et teised seda ei näeks. Paindlik oli seegi, et kui kursusel oleks osalenud keegi, kellel veel oma kogemus puudus, sai kodutööd teha ka õppematerjale kommenteerides ja küsimusi esitades / vastuseid saades ja ka see, et kodutööde esitamiseks oli antud ajavahemik, mitte kindel kuupäev. Töötavale kursuslasele oli nii tõeliselt mugav oma töö-, õppe- ja vaba aega planeerida.

Kindlasti soovitame oma erialakaaslastel kursusel osaleda. Kinnitame, et igav ja kasutu ei olnud see ka pika praktika ja magistrikraadiga õppuritele!

Õpihimulist sügist!
 

  

Teemad:

 

Avaandmetest

Andres Kütt, riigi infosüsteemide arhitekt, Riigi Infosüsteemi Amet

Nii Euroopa Liit kui ka Eesti otsivad viise, kuidas muuta riigivalitsemist läbipaistvamaks ning tagada oma kodanike õiguste kaitse ka uues kiiresti muutuvas digitaalses keskkonnas. Seetõttu on avaandmed järjest rohkem tähelepanu saamas ning ka Avaliku teabe seadus ütleb, et 2015. aasta 1. jaanuariks peab olema tagatud tasuta juurdepääs andmekogude avaandmetele masinloetaval kujul.

Avaandmete roheline raamat annab avaandmete definitsiooni – need on masinloetavad digitaalsed andmed, mis on tasuta ning piiranguta kättesaadavad. Organisatsioonid toodavad ja talletavad suures koguses andmeid, mis mängivad olulist rolli kriitilistes äriprotsessides. Seetõttu on andmete avamiseks ühest küljest palju võimalusi, teisalt mõjutab see valik organisatsiooni oluliselt. Järelikult tuleb enne andmete avamist kokku leppida tegevuse eesmärgis – kas sihiks on pelgalt seaduse täitmine, innovatsioon või kasutaja vajaduste rahuldamine –, mis mõjutab ka oluliselt tehtavaid tehnilisi ja organisatsioonilisi valikuid.

Eesmärgi sõnastamisel tuleks arvesse võtta nii soovitavat kui olemasolevat olukorda. Hetkeolukord on aga selline, et väga suure tõenäosusega organisatsioonid juba avalikustavad oma andmeid. Internet on täis kõikvõimalikke roboteid, kes otsivad ja töötlevad avalikult kättesaadavaid andmeid. Mõni neist automaatidest on kasulik, näiteks koostavad Google, Wolframalpha ja mõni teine sel viisil avalikke veebilehti, kasutades mahukaid faktibaase pakkumaks otsinguteenust. Teised automaadid on kas neutraalsed või lausa kahjulikud, otsides erinevaid turvaprobleeme ning kasutavad neid ära. Enamasti pole organisatsioonidel arusaama neid külastavate robotite vajaduste ning eraldatavate andmete kohta, seega puudub ka võimalus andmevahetust suunata ning veenduda, et kõigest on õigesti aru saadud. Organisatsiooni jaoks on  mõistlik andmevahetust kontrollida, pakkudes selge dokumenteeritud struktuuriga ning kontrollitud kvaliteediga avaandmeid.

Teine eesmärgistamise puhul oluline tõdemus on arusaam „vitamiinidest” ja „valuvaigistitest”. Vitamiinideks nimetatakse teenuseid, mis erinevalt valuvaigistitest suurendavad kasutaja heaolu, kuid ka mille puudumine ei põhjusta kohe otsest ja valusat tagajärge. Vähemalt meie kontekstis on avaandmete näol enamasti tegu vitamiinidega ja on vähe organisatsioone, kelle jaoks see on eksistentsiaalne küsimus. Seetõttu on avaandmete puhul keeruline eristada tajutud ja tegelikku vajadust ning suhteliselt väheolulised tõkked, näiteks ebaselge dokumentatsioon või ebaloogiline andmete struktuur võivad oluliselt mõjutada andmete reaalset kasutatavust.

Kolmas oluline aspekt on  avaandmetega seotud riskid. Kindlasti on andmete avalikustamisel tegu tavapärase veebiliidesega koos sellest tulenevate turvariskidega. Kuid silmas peab pidama asjaolu, et lisaks ohule, mis ähvardab andmete pakkujat, puudutavad avaandmetega seotud riskid ka andmete kasutajaid. Üheks selliseks on „kaevu mürgitamise” risk. Oletame näiteks, et ründaja on avalikult saadaolevas telefoniraamatus asendanud MTÜ Dokumendihaldurite Ühingu telefoninumbri mõne teise MTÜ omaga. Sedalaadi rünnak mõjutaks dokumendihaldureid oluliselt, kuid andmete pakkujal oleks rünnet keeruline, kui mitte võimatu avastada isegi eeldusel, kui ta oskab telefonikõnede lakkamist siduda avaandmetega. Kui näiteks meditsiini- või finantsvaldkonnas muudetakse andmeid pahatahtlikult, võib see osalisi mõjutada fataalselt.

Korrektselt eesmärgistatud ning läbimõeldult andmete avamine võib nii organisatsioonile kui ka ühiskonnale tervikuna palju head teha, riske eirates võib aga kasu asemel hoopis kahju tekitada. Avaandmed on muutumas meie infosüsteemide oluliseks osaks, hoolega riske ennetades on kahtlemata tegu kõigi jaoks positiivse suundumusega.
 
 

Dokumendihaldusnõukogu tegemistest

 Alates 2012. aastast käib koos ja suunab dokumendihalduse arengut majandus- ja kommunikatsiooniministri käskkirjaga kokku kutsutud dokumendihaldusnõukogu (DHN). DHN täidab järgmisi ülesandeid:
  • kavandab asjaajamise ja elektroonilise dokumendihalduse arengu põhisuunad;
  • arutab läbi asjaajamise ja dokumendihalduse alaste õigusaktide ja juhiste andmise või muutmise vajadused;
  • arutab läbi asjaajamise ja dokumendihalduse alaste õigusaktide eelnõud ja juhiste kavandid;
  • kavandab tegevused asjaajamise ja dokumendihalduse alaste õigusaktide ja juhiste ning dokumendihaldusnõukogu otsuste rakendamiseks.
Kõik dokumendihaldusnõukogu koosolekute protokollid on avaldatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel https://www.mkm.ee/et/dokumendihaldusnoukogu-koosolekud, siinkohal toome välja mõne katke viimasest 5. juunil toimunud koosoleku protokollist.
Põhiliseks arutelu teemaks oli päev varem toimunud infohalduse seminar, kus tutvustati infohalduse analüüsi. MKM-l on käsil projekt dokumendihalduselt infohaldusele ülemineku kavandamiseks ning selle raames telliti sel aastal infohalduse analüüs. Järgmisena valmib üleminekustrateegia, mis võimaldab planeerida vajalikud tegevused ja meetmed ning määrata nende prioriteedid.
Infohalduseteemalise arutelu lõpetuseks võttis DHN vastu järgmise seisukoha: „Dokumendihaldus on osa infohaldusest, kuid dokumendihaldurid ei saa võtta infohalduses juhtivat rolli.“ Lisaks eelnimetatud seisukoha kinnitamisele arutati ka DHNi rolli strateegia koostamisel.
Peale infohalduse teema olid koosoleku päevakorras ka juurdepääsuklassifikaatorite teema ning masinloetavate dokumendiregistrite küsimus. DHN tegi nende küsimuste kohta protokolli järgmised otsused:
  • EDHS-ide ripploenditest eemaldada  AKI nimekirjas punasega märgitud alused;
  • juurdepääsupiirangute klassifikaatori sisuväljade ettepanekud edastada AKI võrgustiku kaudu;
  • dokumendiregistrite masinloetavuse küsimuses oodatakse ära AKI selgitused JuM-ile;
  • DHN toetab, et riigis minnakse üle avatud vormingutele, kuid ei koordineeri üleminekut.
Otsustele eelnenud arutelu käiku saab lugeda 05.06.2014 DHN protokollist.

Kokkuvõte on koostatud MKM veebilehel avaldatud info põhjal.
 
 

Arvamuslugu "10 miljonit e-residenti"

Veiko Berendsen
*artikkel ilmus 11. juuli Eesti Päevalehes, autori loal esitame täies mahus artikli ka dokumendihalduse uudiskirjas

Võiks ju alustada ka nii, et Eesti on jumaliku valitsuse püha residents – e-rooma. Mis on mõne aja pärast Vatikani arhiiv meie andmeladude kõrval! Itaalia filosoof Maurizio Ferraris kirjutab raamatus „Dokumentaalsus. Miks on vaja jätta jälgi,“ et seisundid on vaja fikseerida, dokumenteerida, registreerida. Midagi reaalset tuleb ette võtta sotsiaalse tegelikkuse konstrueeritud olemuse jutlustajate vastu. Sotsiaalsed objektid, näiteks residendid, on tegelikud. E-residendid on täiesti tegelikud, kui nad on registris kirjas. Me mitte ei konstrueeri Eestit 10 korda suuremaks, vaid loomegi kümme korda suurema Eesti. Aastate eest püüdis välisministeerium teha Second World'is virtuaalseid saatkondi. Nüüdseks on need kinni. Samuti ei õnnestunud pronkssõdurile konstrueerida teist tähendust, vaid see resideerub silma alt ära. Tegelikkuse, virtuaalse ja konstrueerituse piirid on siiski ähmased. Valitsus esitab riigikogule e-residentsuse eelnõu. Kui e-residentsus saab seaduseks, sotsiaalne tegelikkus Eestis muutub.
Juriidiline isik on resident, kui ta on asutatud Eesti seaduse alusel või kelle asukoht on registreeritud Eestis. Residendist juriidiline isik maksab tulumaksu. Eestis reaalselt küll mitte. Kui Eestis on 10 miljonit e-residenti, on Eesti midagi, mida ta enne pole olnud. Edasi loe  artiklit siit
 


Dokumendihaldurite grupid sotsiaalvõrgustikes

Kutsume kõiki dokumendihaldureid liituma meie Linkedin-i grupiga ´´Dokumendihaldurid´´ ja Facebooki grupiga "Dokumendihaldurid"
 
 

Ootame sind kaasa rääkima dokumendihalduse teemadel

Uudiskiri on MTÜ Dokumendihaldurite Ühingu häälekandja, mis ilmub kord kvartalis. Ootame kõigi ühingu liikmete aktiivset koostööd järgmiste uudiskirjade valmimisel. Viited, artiklid, uudised ja erialane informatsioon, mida soovite järgmises uudiskirjas avaldada, edastage e-postile: pille.vestung@eesti.ee

 

Reklaam uudiskirjas ja www.dokumendihaldus.ee lehel

Pakume võimalust reklaamida erialaseid tooteid või teenuseid meie veebilehel või uudiskirjas, reklaamihinnakirja leiab siit!
Teadmiseks ühingu liikmele, sul on võimalus kord aastas levitada tasuta oma tööga seotud dokumendihaldustoote või -teenuse reklaami.


Uudiskirja aitasid koostada

Veiko Berendsen, Eve Kask, Andres Kütt, Katrin Leemet, Kati Liik, Annaliisa Pääsik, Pille Vestung. Täname!

Jaga uudiskirja  
Edastasime Teile dokumendihaldus.ee uudiskirja, sest arvame, et olete huvitatud dokumendihalduse alastest teemadest.

2014  MTÜ Dokumendihaldurite Ühing
Email Marketing Powered by Mailchimp