Kui Sa ei näe uudiskirja korrektselt, vaata siia

Dokumendihalduse uudiskiri oktoober 2013
Oktoobri uudiskirjas meenutame DHÜ suveseminari, kutsume detsembris dokumendihalduri kutseeksamit sooritama, kirjutame uuest standardiseeriast, hoiutingimustest ja Eesti Posti Kirjakeskuse võimalustest. Aktiivsete dokumendihaldurite tutvustamiseks jätkame sarjaga "Meie dokumendihaldurid" ning avaldame arvamusloo, mis käsitleb koostöö teemat.
 

Teemad:                                                                   

 

Dokumendihaldurite Ühingu suveseminarist
Krista Potsepp, Teele Kurm, Dokumendihaldurite Ühingu liikmed

Ühel ilusal päikesepaistelisel reedel kogunesid ühingu liikmed maalilises väikelinnas Elvas traditsiooniliseks kujunenud Dokumendihaldurite Ühingu suveseminaril. Kohaletulnuid ootas soe vastuvõtt hubases roosas majas mändide all. Kohvi ja maitsva kringli kõrvale said seminaril osalejad vahetada muljeid ning tuttavaks uute liikmetega.
Seminari teemaks oli koolitaja kompetentsid, millega me kõik ühel või teisel moel kokku puutume. Koolitaja oli valdkonna tunnustatud asjatundja Anu Virovere, kes andis teadmisi edasi nii kaasahaaravalt, et mõtlemisainet jagus veel pikalt. Mõned huvitavamad mõtted, mis meile kõlama jäid:
  • Tulevikku ei saa ennustada, kuid me saame seda luua õppides.
  • Kedagi pole võimalik õpetada, vaid võimalik on tekitada õppimise soov.
  • Õppimine on edutunde tekitamine. Õpetaja saab innustada kuulama, tähelepanelik olema. Hea õpetaja on see, kes jagab lootust ja edutunnet. Õpetaja rolliks on olla lootuse jagaja.
  • Koolitaja puhul on võtmeküsimuseks tema enesehinnang. See tuleneb edutundest ja kiitusest, mida jagab välismaailm.
  • Usk iseendasse on kõige kõrgem kompetents. Kui usud, et Sa õnnestud või ebaõnnestud, siis mõlemal juhul on Sul õigus. Suurendades usku iseendasse, kasvavad ka Su võimed.
  • Tähendus ei ole sõnades, vaid tähendusi loob inimene. Suhtlemine ei ole täiuslik, sest tihtipeale ei jõua sõnum samas tähenduses kuulajani. Suhtlemine on pöördumatu ja kordumatu protsess –seega tuleb koolitajal mõelda, kuidas koolitust alustada ja valida tuleb keel, millest kuulaja aru saab.
  • Kuulaja rollis on keerulisem olla kui rääkija rollis. Kuulaja peab lisaks kuulamisele ka edastatavast sõnumist aru saama ja suutma seda lahti mõtestada.
  • Heade suhete loomiseks ära hinda, vaid kirjelda. Igapäevases suhtlemises pole aga selle teadmise järgimine  sugugi lihtne, seega tuleb iga päev harjutada vältima hinnangute andmist.
 
Koolituspäeva tõid vaheldust humoorikad näited elust enesest, grupitöö ja eneseanalüüs. Koolituse lõpus saime ülesandeks tuua välja oma tugevad küljed, mis ei osutunudki nii lihtsaks, kuid ometi on vajalik mõtteharjutus enesehinnangu jaoks, mis on koolitaja puhul võtmeküsimuseks.
Seminaripäeva lõpus oli huvilistel võimalik harjutada kätt vibulaskmises, mis oli elevust tekitav proovikivi – enamik osavõtjaid sai siiski märklauale pihta.
Täname toreda päeva eest suveseminari korraldajaid ning jääme huviga ootama järgmist!
 
 

Dokumendihalduse juhtimissüsteemid - uus standardiseeria
Hanno Vares, Rahvusarhiiv, riigiarhivaari nõunik, Standardimise tehnilise komitee TK 22 Informatsioon ja dokumentatsioon liige

Nädalapäevad tagasi ilmus Eesti standardina EVS-ISO 30301:2013 „Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihalduse juhtimissüsteemid. Nõuded“. See on tõlkemeetodil üle võetud ja peegeldab asjaomast rahvusvahelist standardit 2011. aastast. Dokumendihalduse juhtimissüsteemide, edaspidi DHJS  (ing k Records Management Systems) standardiseeriast rääkides tahan rõhutada  allpool paari olulist momenti, eriti seoses EVS-ISO 15489-ga, mis on seni olnud meil ja suurel osal maailmast olulisim dokumendihalduse standardija.

DHJSde standardiseeria (nimetatakse ka ISO 30300 seeriaks) kuulub oma olemuselt teiste juhtimissüsteemide standarditega (vrd ISO 9001 kvaliteedijuhtimissüsteemid, ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteemid, ISO 27001 infoturbe halduse süsteemid) samasse kategooriasse. See tähendab eelkõige seda, et DHJSide peamine sihtrühm on organisatsiooni juhtkond – need, kes vastutavad organisatsiooni kui terviku juhtimise ja toimimise kvaliteedi eest. Selle poolest erineb uus standard oma suunitluselt ISO 15489st, mille peamiseks sihtgrupiks on dokumendihaldurid. Loomulikult on ISO 30300 seeriat kasulik teada ka dokumendi- ja arhiivihalduse inimestel ja kõigil neil, kes soovivad ja peavad panustama oma organisatsioonis DHJSi toimimisse.

Olen käinud mitmel ISO tehnilise komitee 46 alamkomitee (dokumendi- ja arhiivihaldus) 11 koosolekul, kus on vaieldud uue ISO 30300 seeria standardite üle. Seal on tõusnud peaküsimuseks selle suhe ISO 15489ga. Olgu siinkohal refereeritud, et ISO 30300 seeria ehk DHJSi standardid ei asenda standardit ISO 15489. DHJSi standardid moodustavad nüüd dokumendihalduse standardite pealmise ja olulisima raamistiku ISO 15489 asemel, kuid viivad valdkonna dokumendihalduri tasandilt juhtkonna tasandile ja seda juhtkonnale mõistetavas vormis. Hetkel on enam-vähem kindel, et ISO 15489 kui dokumendihalduse proffidele mõeldud peamine standard ja dokumendihaldusprotsesside rakendusstandard jääb kestma, kuid selle sisu muutub  või pigem seda kaasajastatakse (kaasajastamine tundub olevat siiski peamine vajadus). Kindlasti seotakse see tihedamalt ISO 30300 seeria standarditega.

DHSJide standarditest on seni ilmunud veel ISO 30300:2011 (Management Systems for Records – Fundamentals and Vocabulary), milles esitatakse kogu 30300 standardiseeriale ühtsed terminid ja määratlused ning DHJSi toimimise põhimõtted kõige üldisemal tasandil. Standard tõlgitakse ka eesti keelde ja  see ilmub 2014. aasta esimesel poolel. Äsja eestikeelsena ilmunud EVS-ISO 30301:2013 sätestab nõuded DHJSidele, mille rakendamisel saab organisatsioon näidata oma võimekust luua ja kontrollida oma tegevuse dokumente seni, kuni need on vajalikud. Kindlasti näeb vähemalt rahvusvaheliselt ilmavalgust standard ISO 30302 (Management Systems for Records – Guidelines and Implementation), mis annab juhtnööre iga standardis ISO 30301 esitatud nõude juurutamise kohta. DHJSi standardiseeria piires on tööd tehtud veel ka auditeerijatele ja sertifitseerijatele mõeldud osaga (ISO 30303) ja DHJSi hindamise juhisega (ISO 30304), kuid nende täpne saatus selgub tulevikus.

Dokumendihalduritel ja eriti kõigil neil, kes on kokku puutunud kvaliteedijuhtimisega, tasub aga vastilmunud standard EVS-ISO 30301:2013 „Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihalduse juhtimissüsteemid. Nõuded“ Eesti Standardikeskuse veebipoest muretseda, ja seda üldsegi mitte kalli hinna eest, ning miinimumprogrammina see läbi sirvida.

 

Dokumendihalduri kutseeksam

2013. aasta dokumendihalduri kutseeksam toimub reedel 20. detsembril Tartus Lossi 36 ruumis 206 algusega kell 10.00

Kutse taotlejale esitatavad nõuded on:
  • Dokumendihaldur IV kutse taotlemisel: kutsestandardile vastavad teadmised ja oskused ning kõrgharidus. Kutseeksami ühildamisel koolilõpueksamiga on nõutav kogu õppekava eelnev läbimine.
  • Dokumendihaldur V kutse taotlemisel: kutsestandardile vastavad teadmised ja oskused, kõrgharidus ja vähemalt kolmeaastane pidev kutsealane töökogemus.

Eksami sooritajatelt eeldatakse dokumendihalduse alaste teadmiste olemasolu dokumendihalduri kutsestandardiga määratud valdkondades kutsekomisjoni poolt 2012. a. kinnitatud kutseeksami programmi ulatuses.
Kutsekomisjoni asjaajamist korraldab Katrin Roosileht, tel 50 60 324, e-post Katrin.Roosileht@ut.ee.

Avaldusi eksamile ootame 01.detsembriks. Ootame kõiki julgeid ja aktiivseid dokumendihaldureid 20. detsembril toimuvale kutseeksamile.
Täpsemalt loe edasi DHÜ veebilehelt


Tartu Ülikooli e-õppe kursus: Dokumendi- ja arhiivihaldus infoajastul
Tartu Ülikool pakub uue e-õppe kursuse näol huvitavat täiendõppe võimalust dokumendi- ja arhiivihalduse valdkonnas tegutsevatele spetsialistidele. E-õppe kursus "Dokumendi- ja arhiivihaldus infoajastul" viiakse läbi ajavahemikus 01.02.2014-10.05.2014. Kursuse koostajad ja lektorid on oma ala tippspetsialistid Tartu Ülikoolist ning Rahvusarhiivist.
Täpsemalt loe kursuse ja osalemistingimuste kohta siit


Tants hoiutingimuste ümber
Hedvig Mäe, riigiarhiivi säilitusosakonna juhataja

Öeldakse, et paber kannatab kõike. See ei vasta siiski tõele. Aja möödudes vananevad kõik dokumendi tekkimisel kasutusel olnud materjalid. Meie ülesanne on vananemist pidurdada.

Stabiilsed hoiutingimused pikendavad materjali eluiga märkimisväärselt. Selle tõestuseks on laias valikus uuringuid, mille keeruline sisu on läbi pikitud reaktsioonivõrrandite ja mitmesuguste graafikutega. Veel on selge, et mida vähem, seda parem – vähem saastet, vähem valgust, vähem soojust ja vähem niiskust. Kui palju vähem ehk millised on ideaalsete tingimuste arvulised väärtused, pole aga üheselt selge.
Tänased soovitused hoidla keskkonnategurite kohta on kirjas Rahvusarhiivi juhistes (2010) ning arhiivieeskirjas.  Tähelepanelikult lugedes leiab neist soovitustest mõningaid erisusi, kuid nagu öeldud, tegu on soovitustega, mitte lõpliku tõega. Hoidla kRiigiarhiivi hoidlaliima reguleerimisel tuleb olla ratsionaalne, ressurssi säästev ning lähtuda kolmest põhitõest.

Esiteks peavad keskkonnategurid olema nii stabiilsed, kui see antud olukorras on võimalik. Nendeks teguriteks on: temperatuur, niiskus, valgus ja saasteainete hulk õhus. Valgustatuse ja saastatuse ühtlane tase on suhteliselt kergesti kontrollitav. Hoopis teine lugu on aastaaegade vaheldumisest tingitud õhu soojuse ja niiskuse taseme väga suures vahemikus kõikumisega. Paratamatult mõjutab hoonete sisekliimat õues toimuv, kuid sellised pika perioodi jooksul toimuvad kõikumised ei ole dokumentidele nii ohtlikud kui järsud lühiajalised muutused, sest need seavad materjalid mehaaniliste pingete alla. Seega tuleks välja selgitada, millised kliimanäitajad hoidlas on saavutatavad pikemaajaliselt minimaalse sekkumisega, arvestades meie kliima eripärasid.

Teiseks on olulisem hoida niiskust normi piirides kui temperatuuri. Kuigi need kaks on omavahel otseselt seotud, ei ole kuidagi tõestatud, et 22O C hoidlas on dokumentidele kahjulikum kui 20 OC  või 18 OC. Näiteks, kui 20kraadise temperatuuri juures on õhuniiskus sobival tasemel ning seda vahekorda on võimalik hoida ilma (lisa)tehnika rakendamiseta, siis on mõistlik teha mööndusi temperatuuri osas. Madalam temperatuur on muidugi parem, sest mida soojem, seda kiiremini igasugused protsessid, sh vananemine, toimuvad, kuid kuhu tõmmata piir lubatud maksimumile, ei ole üheselt selge. Vastupidi on niiskusega – suhteline õhuniiskus üle 60% on hallitusseentele ideaalne elukeskkond. Ka liiga kuiv õhk ei ole hea, sest  muudab paberi hapraks. Seega peab niiskust kontrollima ja mitte laskma tõusta üle 50%. Talvisel ajal ei ole see tõenäoliselt probleem, sest väljas on külm ja õhuniiskus madal ning piisab vaid kütte (juurde) reguleerimisest. Suvel on õhuniiskus väga kõrge ning ainult küttest ja ventilatsioonist ei pruugi piisata. Siis võib appi võtta silikageeli või portatiivse õhukuivati. Riigiarhiivis on häid kogemusi just õhukuivatitega, sest need toimivad kiiresti ning on lihtsad kasutada.

Kolmandaks on oluline materjal karbistada. Karp annab materjalile täiesti uue lisakaitse tasandi,  toimides puhvrina kliimatingimuste kõikumise korral. Paremal juhul võib temperatuur ja/või niiskus saavutada soovitusliku taseme, enne kui muutus jõuab dokumente mõjutada. Samuti kaitseb karp materjale valguse, võimalike saasteainete ja mehaaniliste kahjustuste eest.

Kokkuvõtteks – et paber kannataks rohkem, tuleb sellega heaperemehelikult ümber käia. Dokumendid peaksid olema karpides, regulaarselt tuleks kontrollida hoidla temperatuuri ja erilise hoolega jälgida suhtelist õhuniiskust. Tehnosüsteemide reguleerimisel tuleks leida optimum, mis tagaks stabiilse tulemuse minimaalse sekkumisega. Ja lõpetuseks, tuleb olla enda vastu aus – kui kuidagi ei ole võimalik rahuldavaid tingimusi tagada, tuleks kaaluda arhiiviteenuse kasutamist.


Toimus avaliku teabe päev

Andmekaitse Inspektsioon tähistas 27.septembril avaliku teabe päeva konverentsiga, kus räägiti erivatel avaliku teabega seotud teemadel. Tutvustati läbipaistvaima riigiasutuse seire tulemusi ning pärjati Riigkontroll 2013. aasta läbipaistvaimaks riigiasutuseks. Käsitletud teemadest on AKI veebilehel leitavad materjalid läbipaistvama riigiasutuse seire, juurdepääsuklassifikaatorite ning pilveteenuse teemade osas. Materjalidega saad tutvuda siin

 
Kirjad kandesse otse dokumendihaldussüsteemist
Eesti Post

Webdesktopi ja Amphora dokumendihaldussüsteemide kasutajatel on võimalik kõik kirjad üle anda otse oma dokumendihaldussüsteemist Eesti Posti Kirjakeskusele.
„Kui tavapäraselt saab  Eesti Posti Kirjakeskuse keskkonnas kõik paberkirjad hästi lihtsalt otse arvutist postikandesse saata, siis tulime dokumendihaldussüsteemide kasutajatele sammu lähemale ning nüüd on võimalik Eesti Posti kirjateenuseid kasutada otse olemasolevast dokumendihaldussüsteemist,“ kommenteeris Eesti Posti veebiteenuste juht Sander Aasna.

Kirjakeskuse liidese üks esimesi kasutuselevõtjaid oli Tallinna Ülikool. Kes kasutab dokumendihaldussüsteemi Webdesktop. „Heameel on tõdeda, et Webdesktopi ja Kirjakeskuse liidestamine oli lihtne ja liidestus hakkas kohe tööle. 
Meie dokumendihaldussüsteemi ja Eesti Posti Kirjakeskuse ühendamiseks oli tegelikult vaja vaid head tahet, ja tulemused on kohe näha. Eriti kõrged olid meie ootused seoses võimalusega saata e-tähtkirju. Traditsioonilise pabertähtkirja puhul kulub mitu päeva, enne kui saame teada, kas kiri on kohale jõudnud, kuid tagasisidet oleks tihtipeale kiiremini vaja,“ kommenteeris Tallinna Ülikooli kantselei spetsialist Reini Rätsep.

„Ootused on end õigustanud igati. Nüüd saame ühe nupulevajutusega kirja teele saata ning dokumendihaldusprogrammis reaalajas jälgida kirja staatust, kas tähtkiri on vastu võetud või mitte. Tavakirja puhul on samuti oluline lisavõimalus - nüüd jääb maha märk kirja saatmise kohta. Tänu sellele on võimalik üheselt tuvastada, millal ja millise sisuga kiri on postitatud.“

Rätsepa sõnul on töökorraldusest  muutunud see, et kõik ülikooli üksused saavad teavitusi väljastada iseseisvalt, ilma kantselei abita. Kirja saab registreerida ja saata adressaadile otse dokumendihaldussüsteemist. Tagasiside kirja vastuvõtmise või eiramise kohta tuleb samuti dokumendihaldussüsteemi.

Rätsepa sõnul on tulemus see, et asjaajajad säästavad iga päev ümmarguselt tunni oma aega. „Tänu sellele saame rohkem pühenduda oma põhitegevusele, nii et olen valmis soovitama Kirjakeskuse kasutamist kõigile asutustele.“

Hetkel on Kirjakeskusel valmis liidestus kahe dokumendihaldussüsteemiga.
Ühe valikuna on olemas liides Amphoraga, mis on laiemalt levinud kohalike omavalitsuste ja haridusasutuste seas, et aidata kaasa kiirele e-riigistumise protsessile. Teisena tekkis võimalus Webdesktopi klientidele, mis tulenes selle süsteemi kasutajate vajadustest sellise lahenduse järele.
Eesti Posti Kirjakeskus on valmis ka kõigi teiste dokumendihaldussüsteemidega liidestusi tegema, et üheskoos luua klientidele lahendus kirjade lihtsamaks postitamiseks.

Kirjakeskus on Eesti Posti e-teenus, mille kaudu on võimalik arvuti eest lahkumata saata paberil saajani jõudvaid liht- ja tähtkirju ning e-tähtkirju. Selline lahendus aitab kulutusi vähendada ja kokku hoida väärtuslikku tööaega, kuna jääb ära kirjade väljaprintimine, ümbrikusse panek, aadressi peale kandmine ja postkontori külastus.
Kirjakeskusega saab lähemalt tutvuda siin
Kui teil on  soov luua liidest Kirjakeskusega,  saatke palun teade meiliaadressile sander.aasna@post.ee.


Rohkem koostööd
Liis Mesi-Sarapuu

Eesti on väike riik ja võiks eeldada, et mida väiksem on riik ja selle rahvaarv, seda lihtsam, selgem, kiirem ja ühetimõistetav võiks olla selle riigi kommunikatsioon, infoliikumine ja koostöö. Täna mulle tundub aga, et Eestis on igal asutusel oma tõed, õigused ja korrad ning teiste asutustega koostöö on pigem karistatav kui tervitatav.                          

Valitsuskommunikatsiooni üheks põhiväärtuseks on „Me ei tööta kunagi üksi ega omaette maailmas. Igal valitsuse teol on tulemused, mis mõjutavad kodanikke, ettevõtteid ja organisatsioone, ühiskonda, rahvusvahelist üldsust. Sellepärast peab suhtlemine kuuluma valitsuse igasuguse tegevuse juurde planeerimisest kuni lõpliku elluviimiseni“.

Minu senine kümneaastane avaliku sektori töökogemus on näidanud, et kommunikatsioon ja koostöö teiste riigiasutustega on olnud pigem olematu. Erandid kinnitavad reeglit. Asutused, kes kehtestavad reeglid ja korrad, töötavad välja õigusakte ning kontrollivad nende täitmist, võiksid kaasata rohkem asutusi nende väljatöötamisse. Meil on kojad, ühingud ja ametid, mis on sama eesmärgi saavutamiseks ellu kutsutud, kuid koostöö nende organisatsioonide vahel takerdub tihti subordinatsiooni, staatuspüramiidide jms taha.

On ministeeriumeid ja asutusi, kes vormistavad oma dokumendid enamjaolt täisdigitaalsena. On neid, kes väidavad, et seda ei tohi kindlasti  personalidokumentide puhul  teha, ja vormistavad siiani ainult paberil. Kui neilt pärida, kas nad on küsinud dokumendi saajalt nõusolekut temaga seotud asjad vormistada täisdigitaalsena, siis vastused on erinevad: on küsitud nõusolekut ja on asutusi, kes seda teinud ei ole.Peamiselt tekkisid küsimused siis, kui muutus avaliku teenistuse seadus ja tuli sõlmida seni ametniku staatuses olnud inimestega tööleping. Kas teha need paberil või täisdigitaalsena, kas küsida nõusolek inimeselt  täisdigitaalse lepingu sõlmimiseks või mitte? Küsimusi oli paljudel ning vaadates riigiasutuse praktikat täna, siis toimitud on ka väga erinevalt. Kas ei oleks hea, kui me teaksime, kuidas täita meile antud nõudeid nii, et need oleksid kooskõlas seadusandlusega. Olen vägagi  innovaatiliste lahenduste ja uuenduste pooldaja, kuid need peaksid olema loodud eesmärgiga muuta olemasolevaid korraldusi ja süsteeme paremaks ja efektiivsemaks.  Halva kommunikatsiooni tulemusel olemegi olukorras, kus asju aetakse niivõrd erinevalt, puudub kindlustunne ja tugi oma tegevuse õigsuses ja meeletu hirm  kontrolli ja järelevalve ees. Erinevate situatsioonide ja olukordade lahendamiseks ei ole selgeid juhiseid, seetõttu püüab igaüks oma kabinetis jõuda mingisuguse lahendusele, mis tema jaoks tundub parim võimalik viis.

Ei ole harvad ka olukorrad, kus teiste asutuste asjaajajatega arutame, kuidas ühte või teist teemat (digiarhiivi loomine, juurdepääsupiirangu kehtestamine, teabe avalikustamine jne) tagada või kuidas keegi on lahendanud olukordi, mida seadusandlus täna ei kirjelda.

Peaksime parendama koostööd, et muuta olukorda, kus iga asutuse asjaajamine on spetsialisti isiklik hobi. Dokumendihaldusnõukogu võiks rohkem kaasata Dokumendihaldurite Ühingut ning teisi valdkonna arengut mõjutavaid organisatsioone, samuti s asutuste asjaajamise ja dokumendihalduse juhte valdkonna arendamisse ja arutada rutiinselt päevakorras olevaid probleeme, et leida üheskoos neile parim võimalik lahend.

*Artikli autor on töötanud 10 aastat avalikus sektoris. Artikkel sisaldab autori isiklikke seisukohti.
 

Sari "Meie dokumendihaldurid"
Käesolevas uudiskirjas tutvustame augustis ühinguga liitunud värsket liiget tema enda sõnade läbi.

Ingrid Põder

Dokumendihalduse valdkonnas olen töötanud üle kahekümne aasta: 1992. aastast kuni  1996. aastani töötasin Valga Maavalituses õigusvastaselt võõrandatud vara komisjoni sekretärina ning 1996. aasta aprillist alustasin tööd Valga Piirivalvepiirkonnas referendina.
2002.  aastal seadsin sammud Tallinna poole ja juhtisin kuni ühendasutuse loomiseni (s.o 2010) Piirivalveameti dokumendihaldust. 
Alates 2010. aastast töötan Politsei- ja Piirivalveameti dokumendihaldusbüroo asjaajamistalituse juhatajana.

Ajapikku tekkis nii vajadus kui ka soov ennast just dokumendihalduse erialal täiendada ning 1999. aastal alustasin õpinguid Tallinna Tehnikülikoolis küll halduskorralduse erialal, kuid 2007. aastal omandasin bakalaureuse kraadi haldusjuhtimises.

Mulle meeldib uuendusi algatada ja aidata kaasa asutuse arengule ning vahetult osaleda asutuse arenguprotsessis.

Dokumendihaldurite Ühinguga liitusingi eelkõige sellepärast, olla kursis valdkonnas toimuvaga ning vahetult suhelda ja kogemusi vahetada ühingu teiste liikmetega.


Ootame teid kaasa rääkima dokumendihalduse teemadel!


Uudiskiri on MTÜ Dokumendihaldurite Ühingu häälekandja, mis ilmub kord kvartalis. Viited, artiklid, uudised ja erialane informatsioon, mida soovite järgmises uudiskirjas avaldada, edastage e-postile: pille.vestung@eesti.ee

Dokumendihaldurid sotsiaalvõrgustikes
Kutsume kõiki dokumendihaldureid liituma meie Facebooki grupiga Dokumendihaldurid ning Linkedin-i grupiga Dokumendihaldurid.

Uudiskirja aitasid koostada:
Eve Kask,  Teele Kurm, Hedvig Mäe, Krista Potsepp, Indrid Põder, Hanno Vares, Pille Vestung, AS Eesti Post. Täname!

 


Edastasime Teile dokumendihaldus.ee uudiskirja, sest arvame, et olete huvitatud dokumendihalduse alastest teemadest.

Lahku meililistist | Liitu meililistiga



2013 MTÜ Dokumendihaldurite Ühing

Like Dokumendihalduse uudiskiri oktoober 2013 on Facebook | Jaga
Email Marketing Powered by Mailchimp